Korteri üürimine: kas üürileandja peaks lubama oma korterisse koduloomi

Koer. Pilt on illustreeriv. Foto: Dmitri Kotjuh

Tavapäraselt ei armasta üürileandjad loomi ja lapsi, vähemalt mitte üürileantavas korteris, kirjutab Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark.

Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad lõhkuda ning määrida mööblit ja seinu. 

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on koduloomade lubamise või keelamise võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega. Kui näiteks kassiomanik oma karvakera küünejälgi mittemillekski ei pea, võib üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hinnata.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete ja sageli tulututeks osutuvate vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Üürilepingusse tuleb sisse kirjutada tingimused

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma võimalike laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja eraldi suuliselt üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut distsiplineerida.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet, kulum ja rahaline väärtus tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.

Tõnu Toompark kirjutab korteri üürile andmisest koos jurist Evi Hindperega pikemalt käsiraamatus «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?».