/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/01/11/6244587t1h4736.jpg)
Tänavu saab Riigi Kinnisvara stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise viienda kursuse üliõpilane, kes leiab, et tulevikus võiks Eestis turbast maju 3D-printida ja eksportida.
Arhitektuurimagistrant: Eesti võiks hakata turbast säästumaju printima ja eksportima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stipendiumi saab magistrant Märten Peterson magistritöö teema «Kaasaegsete tehnoloogiatega vernakulaarsuse otsingutel» edasiarendamiseks.
Magistritöös tegeleb Märten Peterson kohalikel materjalidel põhineva uue ehitusviisi väljatöötamisega. Töö uudsus seisneb värskes materjalipaletis ning kaasaegsete tarkvarade rakendamises. Peterson arendab koos Tartu Ülikooli teadlastega (Jüri Liiv, Tõnis Teppand, Toomas Tenno, Ergo Rikmann) materjalikomposiiti, mis koosneb peamiselt turbast ning põlevkivituhast. Magistritöö loob sobiliku stsenaariumi, kuidas võiks sellest materjalist energiatõhusaid ning konstruktiivselt efektiivseid hooneid 3D-printida. Projekti ambitsioon on saada Eesti «uus-vernakulaarse» arhitektuuri üheks alusnäidiseks.
/nginx/o/2017/01/11/6244591t1h08ff.jpg)
«Usun, et Eesti turvas väärib paremat saatust kui puistena eksporti botaanika või kosmeetika tarvis. Võiksime leida viise seda suurepärast ressurssi eelkõige enda jaoks kuidagi paremini ära kasutada ning võib-olla suurema lisandväärtusega ka eksportida,» sõnab stipendiaat Märten Peterson.
«Töö annab Eesti kinnisvarasektorile väga palju juurde, kuna see võib muutuda millekski märgiliseks, mille abil oleks võimalik Eestil rahvusvaheliselt välja paista. 3D-printimine võimaldab töötada välja uudse vormikeele. Nii printimisprotsessi kui ka koorikstruktuuride sisejõude on plaanis töö käigus simuleerida ning kooli robotkäpa abil on plaanis teostada töö lõpuks üks valmis segment tarindist. On põhjust arvata, et roboti juhitud printimisprotsessi tõttu on võimalik pakkuda kinnisvaraturul suurt konkurentsi või koguni «säästulahendust» turbamonoliidist hoonete näol,» selgitab Peterson magistritöös.
Märten Petersoni magistritöö juhendajad on EKA arhitektuuri eriala õppejõud, 3D labori juhataja Martin Melioranski (diplomeeritud arhitekt, MAArch, MScAAD) ja vanemteadur Renee Puusepp (diplomeeritud arhitekt, MArch, MSc, PhD) ning Turbauuringute Keskuse / Tartu Ülikooli Chemicumist Jüri Liiv (loodusteadlane, keemiatehnik, PhD) ja Tõnis Teppand (arhitekt, ehitusinsener).
Riigi Kinnisvara AS magistriõppe stipendium on loodud üliõpilastele, et suurendada üliõpilaste õppimismotivatsiooni, aidata valida spetsialiseerumisvaldkondade vahel ning toetada ülikooli akadeemilise personali järelkasvu. Stipendiumi suurus on 1800 eurot ja see määratakse stipendiumikomisjoni valitud üliõpilasele ühekordselt.