Kaheksa viga, mida tehakse pliidil süüa valmistades

Foto: Ron Sumners / PantherMedia / Scanpix

Kui pannkoogid ei tule välja ja liha kõrbeb pannil ära, on lihtne tulemuses kehva pliiti süüdistada. Aga ehk ei olegi alati pliit selles süüdi, et toit ei tule välja?

Greatist kirjutab kaheksast veast, mida pea igaüks on kunagi pliidil süüa valmistades teinud. 

1. Kuumus on liiga suur või väike. Madalamat kuumust on tavaliselt vaja munaroogade ja kastmete valmistamiseks, kuid mõni teine roog võib muutuda seepärast nätskeks ja inetuks. Näiteks liha praadimiseks peaks panni enne rasvaine lisamist kuumutama võimalikult tuliseks. Alles siis, kui on saavutatud õige temperatuur, tuleks pannile lisada või või õli ja sellega pann kokku määrida. Panni õiget kuumust saab testida - kui paned liha pannile, siis nihuta seda ja vaata, kas liha jääb panni külge kinni. Kui jääb, ei ole pann ikka piisavalt kuum. Alles siis, kui liha on kergelt pruunistunud, tuleks kuumust vähemaks keerata ja liha lõpuni valmis küpsetada.
2. Ebaühtlane kuumus. Spiraalse küttekehaga pliidi puhul ei ole harv, et toit ei tule hästi välja. Kui üks panni pool on leige ja teine kõrvetab, siis ei saagi ise suurt midagi olukorra parandamiseks teha, kui vaid panni pidevalt liigutada. Gaasipliidi puhul võib kuumus olla ebaühtlasem siis, kui köögis on näiteks avatud akna tõttu tuuletõmbus. 
3. Pannile külma toidu panemine. Kui toit on pealt kõrbenud, aga seest toores, ei tähenda see tingimata, et asi on pliidis või pannis. Pea meeles, et igasugune liha tuleks umbes veerand tundi enne toiduvalmistamist külmikust välja võtta, et see jõuaks toatemperatuurini soojeneda. Jäätunud liha võiks sulatada tavalises külmikus (mitte soojas) ning samuti umbes veerand tundi enne küpsetamist või praadimist külmikust välja võtta.
4. Liiga sage segamine. Pliidi kohal küürutamine paneb kuidagi iseenesest käed käima - ikka tahaks iga 15 sekundi järel toitu ümber keerata või segada. Tegelikult võib see aga toidu rikkuda, sest pideva segamise tõttu ei jõua see korralikult pruunistuda. Sega sööki pidevalt vaid siis, kui retsept nõnda ette näeb (näiteks risoto või pajaroa puhul). 
5. Pannil on liiga palju kraami. Mitmele inimesele korraga süüa tehes tahaks kogu kraami korraga pannile panna, et ühe valuga kogu töö ära teha. Kahjuks vajavad köögiviljad ja liha pannil natuke hingamisruumi. On väga suur vahe, kas paned toidu pannile ükshaaval või kuhjad selle hunnikusse. Võta end kokku ja kuluta panni juures veidi rohkem aega, tulemus on seda väärt.
6. Vale rasvaine kasutamine. Kuigi kookosrasva ja oliiviõli kiidetakse taevani (ja nende laituseks ei saagi palju öelda), siis on need ka üsna kallid ja praadimiseks on nende kasutamine sulaselge raiskamine. Suurema koguse toidu praadimisel tasub proovi mõnd neutraalset ja maitsetut õli ning jätta parem kraam salatitesse ja küpsetistesse.
7. Vale poti või panni kasutamine. See on üks kõige levinumaid, aga ka kõige lihtsamini lahendatavaid vigu söögi valmistamisel. Igas köögis peaks olema vähemalt üks roostevabast terasest ja üks mittekleepuv pann ning üks pott. Kuigi malmpann on mõne toidu valmistamiseks eriti hea, siis vajab see hooldamist ja igaühele ei sobi. Mune tee mittekleepuval teflonpannil, kartuleid prae roostevabast terasest pannil ja kastet tee potis või kõrge äärega kastmepannil. 
8. Ainult pliidile lootmine. Selleks, et liha tuleks eriti hea, võiks selle pärast pannil pruunistamist ikkagi ahju edasi küpsema panna. Nii saab see mõnusa kooriku, aga ei jää seest tooreks. Sama meetodiga saab oluliselt parandada ka paljusid muna-, pasta- ja köögiviljaroogasid.