Veel ehitamata uusarendusse kodu ostmine võib halvasti lõppeda

Uusarendus. Foto: Postimees/Scanpix

Eestis on üha levinum praktika, et inimesed soetavad endale kodu majja, mida pole veel ehitamagi hakatud. Milline tulevane kodu välja hakkab nägema, sellest saab aimu vaid paberil. Kui mõistlik see on?

Laura ja tema abikaasa ostsid ühes Eesti linnas oma kolmeliikmelisele perele kolmetoalise korteri majja, mida hakatakse tänavu kevadel alles ehitama. Valmis saab see esialgse kava järgi aasta pärast, 2018. aasta kevadel. Paljud sõbrad ja pereliikmed pidasid paari tehtud sammu pärast hullumeelseks: kes ostab kodu, mida ei saa enne tehingu tegemist oma silmaga nähagi?!
«Mina eriti ei muretse, meie puhul ei ole tegu ka päris kotti pistetud põrsa ostmisega, sest kõrval on üks samasugune maja juba valmis. Saime seal oma korteri vanema venna üle vaadata. See on täpselt samasugune, lihtsalt teises majas,» räägib Laura. Ta on väga rahul, et neil jääb piisavalt aega müüa oma praegust kodu ja planeerida uue sisustamist. 

Kuid palju leidub ka selliseid projekte, kus eelnevalt pole midagi üle vaadata, sest tegu on kas esimese või üleüldse ainsa majaga, mis arenduse käigus ehitatakse. Kas selliste korterite ostmine on ikka mõistlik? Kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon ütleb, et eelistada tuleks tõepoolest valmis kodu ostmist, aga riske hinnates ja maandades ning eeltööd tehes on säärase tehingu puhul võimalik saada paremaid tingimusi. «Näiteks soodsam hind ja suurem valik,» ütleb ta.

Teslon toob välja sellise lahenduse plussid ja miinused.

Plussid:

• Olukorras, kus kinnisvaraturg on aktiivne, on tõenäoline, et hinnad tõusevad. Seega, mida varem ostan, seda soodsamalt saan;
• Planeerimisfaasis võib arendaja pakkuda varasele tellijale soodustust;
• Mul on rohkem aega arendusprojektide võrdlemiseks ning hinna ja tingimuste üle kauplemiseks;
• Saan valida esimeste seas sobiva suuruse, asukoha (korrus, tubade planeering, päikseline külg, ilus vaade) ja hinnaga elamispinna;
• Saan osta/valida sobiva parkimiskoha, keldriboksi/panipaiga jmt (tihti on neid piiratud hulk);
• Notariaalse lepinguga ja seadustega on tagatud kauba vastavus ja minimeeritud petta saamise oht;
• Mul jääb aega planeerida olemasoleva elamispinna realiseerimine (ei pea müüma kiirustades);
• Mul jääb aega planeerida finantseerimist (finantsvõimekuse hindamine, pankadest laenupakkumiste küsimine ja kauplemine) ja uue kodu sisustamist.

Miinused:

• Sõlmides varakult notariaalse lepingu ja planeerides müüa olemasolev elamispind vahetult enne sissekolimist, võivad tänu turuolukorra muutustele tekkida finantsilised probleemid (nt ostan uue korteri kallilt ja vana korterit ei saa langeva turu olukorras ootuspärase hinnaga müüdud);
• Elamispind, hoone, viimistlus, vaade, ümbrus jmt ei pruugi reaalsuses vastata ootustele, mis tekkisid 3D pilti vaadates ja müügimehe juttu kuulates;
• Ebapiisavate juriidiliste ja praktiliste kogemuste puudumise tõttu võib langeda pettuse ohvriks;
• Kas muutuva turusituatsiooni või arendaja saamatuse tõttu võib elamispind jääda ehitamata/lõpetamata. Kõige halvem on, kui inimene on olemasoleva pinna juba müünud ning uut elamispinda mujalt sama raha eest enam ei saa, sest hinnad on uue elamispinna ehitamise ajal tõusnud või puudub samaväärne pakkumine;
• Ostes varakult, puudub kindlus, et teised korterid/majad/maatükid samas arendusprojektis suudetakse müüa.
• Müümata pindade korral võivad tekkida edaspidi probleemid (ühistu loomine, turvalisus, kinnisvara oodatav väärtus langeb jmt). Selle näiteks on poolelijäänud arendusprojekt Oru Kodu.