/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/01/18/6259499t1hb9c2.jpg)
Pole mingit põhjust oodata taimekasvatusega ajani, mil räästad tilkuma hakkavad. Kui tahad, võid hobiaednikuna ka Eestis oma lemmikuid aastaringselt kasvatada.
Külm ei takista ka südatalvel kasvuhoones taimi kasvatamast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Pärtna kasvuhoonete ja sellega seonduvate tarvikute müügiga tegelevast Rodoaiast ütleb, et taimede varakevadine ettekasvatamine on Eestis ja Põhjamaades väga levinud komme, kuid täpse alustamise aja määrab ära saadaolev valgus ja see, kuhu taimed edasi lähevad. «Tavaliselt pannakse näiteks tomati, paprika või kurgi seemned idanema veebruari lõpus, märtsi alguses, sest siis on juba piisavalt loomulikku valgust. Selline ajastus on ka sobiv, et noored taimed millalgi aprillis edasi kasvuhoonesse istutada,» ütleb ta. Kuid kes tõesti väga tahab, võib taimekasvatusega kodustes tingimustes ka Eestis aastaringselt tegeleda.
«Tänapäeval on kõik võimalik. Teoreetiliselt võib ju kütta iga kasvuhoonet talve läbi, aga et kulud mõistlikud oleks, peaks kasvuhoone olema üsna soojapidav,» toob ta välja peamise põhjuse, mille taha selline plaan tihti jääma kipub. Enamik koduses kasutuses olevaid kasvuhooneid piisavalt soojapidavad siiski ei ole.
Kasvatada saab kõike
Kui soojapidavuse küsimus lahendatud, võib Eestiski aastaringselt kasvatada kõike, alates troopilistest taimedest ja orhideedest kuni kartuli, maapähklite ja ingverini välja. «Kes senti veeretavad, siis ütlen kohe, et kartuli või ingveri kilohind ei tule selliselt kasvatades odavam kui poest ostes. Küll aga pakub see piisavalt põnevust ja hasarti, et ise proovida ja rahanumbrid korraks unustada. Kirge ja põnevust ei saa rahasse panna,» ütleb Pärtna.
Omadest kogemustest teab ta öelda, et kuna soojapidavas kasvuhoones kõike kasvatada saab, siis eestlased seda ka teevad: erilisematest lahendustest kasvatakse troopilisi toataimi, orhideekollektsioone, palju on kaktuse- ja palmide kasvatajaid. «Paljud teevad aastaringselt sooja talveaeda lihtsalt paari palmiga õdusa istumise ja kohvijoomise koha. Päris palju kasutatakse talvel sooja kasvuhoonet lihtsalt lemmiktoalillede talvitumise kohana,» toob ta välja.
/nginx/o/2017/01/18/6259503t1h7cfc.jpg)
Tasub kaaluda spetsiaalset kasvuhoonet
Pärtna räägib, et kel tõesti soov aastaringselt kasvuhoones midagi kasvatada, see võiks kaaluda spetsiaalselt soojustatud kasvuhoone soetamist. «Sellistel mudelitel on konstruktsioon paksem kui tavakasvuhoonetel ja polükarbonaatkate on juba kolmekihiline 16 millimeetri paksune ja otsast suletav. Seinale saab polükarbonaadi asemel ka 14 millimeetri paksust klaaspaketti panna,» selgitab ta. Ära ei tohiks aga unustada vundamendi soojustamise olulisustki: kui see tegemata, on soojakadu hoonest endiselt märkimisväärne.
Sellise spetsiaalse kasvuhoone kütmine toatemperatuurini pole ka talvise pakasega eriti kulukas.
Kel aastaringse kasvuhoone rajamine plaanis, sellele meenutab Pärtna aga, et lisaks soojapidavusele ja kütmisele on oluline ka lisavalgustus: novembrist veebruarini ei ole meil piisavalt looduslikku valgust, et tugevaid taimi kasvatada.
Kuidas ja millega täpsemalt tänapäeval kasvuhooneid köetakse, sellest räägib Rodoaia spetsialist koduportaalis juba pühapäeval.