/nginx/o/2017/01/19/6261819t1he4c6.jpg)
Südatalvel, kui peale keldrijuurikate ja aknalaua potiürtide muud omamaist aiavärsket suurt võtta pole, on just paras aeg sobitada tutvust kaugete maade viljadega. Eksootika toob söögipaletti rutiinist-välja päikesemaitset, vitamiine ja kiudaineid pealekauba.
Ka erilisi kokanduslikke piruette pole enamiku eksootiliste viljadega tarvis ette võtta. «Need maitsevad enamasti niisamagi hästi. Või on siis värskelt mõnus salati-, magustoidu- või smuutilisa,» lausub kaugete maade viljadega kaupleva Fruit Xpressi müügijuht Sergo Sarapuu, kui linnaserva hiiglaslikus laohoones riiulitäite hoolega pakitud ja pikalt lennureisilt saabunud puuviljadega silmitsi seisame.
Seal on näiteks Austraalia päritolu tsitruseline finger lime ehk näpulaim – väike, pikergune ja sõrmekujuline laimi sugulane, mille mahlapaunakesed ehk viljaliha näeb välja nagu kalamari. Selle maitse ja aroom on värske, veidi jõulisem ja teravhapum kui laimil ning seda poetatakse maitseks või kaunistuseks kalale, salatile, magustoidule. Sellest võib keeta moosi ja see on lao üks kallimaid kauge maa vilju: kilone karbitäis maksab saja euro ringis. Samas kaalub üks «sõrmeke» vaid mõne grammi, nii et näiteks kalale silmailuks ei pea ka selle põhitarvitajad restoranid ülemäära suure väljaminekuga arvestama.
/nginx/o/2017/01/19/6261875t1ha5f3.jpg)
Ilmselt läheksid selles laos põlema ka kõigi Aasia köögi austajate silmad: pappkastidest paistavad lootosejuur, kalgan, paksoi, samuti kuprakujuline ja mõrkjashapukas okra, mida kasutatakse India toitudes, võõrapäraste nimetustega seentest rääkimata.
Kodus eksootiliste viljade küpsemaks tuunimiseks head imenippi polegi.
Järelküpsemine vahepeatuses
Riiulitelt ei puudu kokkade seas popid miniköögiviljad ja -ürdid. Samuti on seal füüsal, mis on aasta ringi hea C-vitamiini allikas ja mille üht, Peruust pärit sorti kutsutakse kirssananassiks. Tähtvilja viisnurksed viilud sobivad hapukasvärske maitse poolest pigem roogade ehtimiseks.
Fruit Xpressi rahva meelisriiulid on seal, kus seisavad hoolega karbikestesse pakitud marjad. «Kuigi muid kaugete maade vilju söön sõltuvalt tujust samuti päris palju, on ka näiteks minu koduköögi talveeksootikaks kujunenud just marjad, eriti mustikad ja maasikad,» mainib Sarapuu.
Oleme justkui muinasjutus, kus võõrasema saatis lapse keset talve metsa maasikate järele… Ja leiamegi – maasikad, mustikad, vaarikad, põldmarjad, punased sõstrad. «Mõelda, et mõned neist on kohale lennanud kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Mustikas Tšiilist, vaarikas Mehhikost. «Muuseas, Hispaanias on maasikahooaeg juba alanud,» nendib Sarapuu ja pakub maitsta üht erilist leidu, maasikasorti, mis pärast paaritunnist toasoojas järelküpsemist võtab Eesti peenralt nopitud maasikaga võrreldava magusa lõhna, maitse ja jume.
Otsida maailmast kasvatajaid, kes on oma ala fanaatikud ja aretavad sorte, mis maitsevad ka enne valmimist korjatult ja pärast pikka teekonda nii nagu oma kodumaal küpsedes, ongi üks mehe eesmärke. Muidugi oleks kõige parem, kui kaugelt jõuaks meile küpselt nopitud vili, kuid paraku ei talu selline pikka transporti.
Kui Eestis pole marjahooaeg, tuuakse neid enamasti siiski lähemalt, Belgia, Hollandi, Saksamaa või Poola kasvumajadest, sest sellele õrnale saadusele pikem reisimine eriti ei meeldi. Valdav osa muudest Aasiast, Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast pärit viljadest teeb enne Eestisse jõudmist aga vahepeatuse Hollandis, mis on juba ajalooliselt kujunenud Euroopa üheks tähtsamaks kaubavedude keskuseks. Mõned viljad pannakse pärast pikka reisi võimalikult looduslähedastesse tingimustesse järelvalmima, mis tähendab, et poodi jõuavad need juba täiesti küpsetena ja sobivad kohe söömiseks.
Müügijuht nendib, et nemad eelistavadki kaubelda ready-to-eat ehk juba söömisvalmiks küpsenud viljadega, mis ennekõike puudutab mangosid, avokaadosid ja papaiasid. Nii ei pea poes vaeva nägema vilja küpsuse või riknemise astme hindamisega ega ka mooduste otsimisega, kuidas vili vajadusel kodus küpsemaks võluda.
Toasoe aitab küpseda
«Kodus eksootiliste viljade magusamaks, mahlasemaks ja küpsemaks tuunimiseks head imenippi polegi,» sõnab Sarapuu. Reisimisel madalal temperatuuril pidurdunud küpsemist saab uuesti käima lükata, hoides vilja enne tarvitamist toatemperatuuril, kuni hakkate tundma magusamaid aroome ja see muutub pehmemaks. Samas – päritoluriigid ja sordid erinevad nagu inimeste maitsegi, nii et mõnele ei pruugi magusmahlane variant isegi meeldida.
Kui väikesed ajaaugud välja arvata, on enamik eksootilisi vilju tänapäeval aasta ringi saada. Põhjus on lihtne: viljad saavad igas maailma otsas valmis küll sügisel, kuid see aastaaeg eri maailmajagudes ei kattu. Paljude tsitruseliste, näiteks mandariinide kuldaeg on umbes novembrist märtsini, need on siis kõige magusamad, mahlasemad ja odavamad. Ka tsitruselistest suurim, pomel, ja apelsin on maitseomadustelt parimad südatalvel, praegu kestab aga veel kiivi, hurmaa, granaatõuna ja litši kõrgaeg. Ananassid, mis praegu Costa Ricast tulevad, on Eestisse jõudes samuti eriti magusad ja mahlased – nende küpsusest annab aimu magus aroom ja see, kui lehetuti keskmised lehed tulevad tõmmates hõlpsasti välja.
Mida veel praegu lettidelt otsida ja kuidas oma menüüsse eksootikat tuua? Võtke juuresolev põgus valimik appi. Kõiki neid vilju võib segada puuviljasalatisse, mille koostis sõltub vaid fantaasiast. Mahlasuse ja magususe lisamiseks pole vaja muud kui mõnd troopilist mahla või puuviljakonservi.
/nginx/o/2017/01/19/6261885t1hab61.jpg)
Mango – mõned nimetavad seda ka puuviljade kuningaks. Tõepoolest, kui teie kätte juhtub küps, magus ja mahlane mango, tekitab see sõltuvust. Mangol on sadu eri värvi ja kujuga sorte, mistap on ka küpsuse hindamiseks juhist keeruline anda – enamasti annab sellest tunnistust see, kui vili lõhnab magusalt ja peos õrnalt muljudes kergelt vetrub. Või siis soetate mango märkega «valmis söömiseks». Kõige mugavam on mangot tükeldada mangolõikuriga. Kui seda pole, leiate internetiavarustest videoõpetusi, kuidas ilma suuremate viljalihakadudeta seda kivi ümbert kätte saada ja tükeldada.
Hea mango erilist kokakunsti ei vaja. Kui üldse, siis võib vilja segada smuutisse või salatisse, mangoviile tasub proovida ka röstsaia peal.
/nginx/o/2017/01/19/6261909t1hbf4e.jpg)
Avokaado – sedagi troopikavilja leidub suures valikus. Oma maheda ja pähklise maitse, kreemja ja rammusa koostisega on see mõnus smuuti- ning salatilisa. Märge «valmis söömiseks» tähendab enamasti kindla peale minekut – lõigake vili pikuti mööda koort lahti, eraldage poolikud ja eemaldage lusikaga kivi. Katsudes ära tunda, kas avokaado on veel seest toores või hoopis üle küpsenud, on keeruline. Kui isu suur, võib avokaadot sealtsamast koorest lusikaga süüa või leivale panna, veidi pipart ja sidrunimahla peale. Toitev vili sobib hästi ka krevettidega kokteilsalatisse, samuti dipikastmeks, kus püreestatud avokaadot täiendavad küüslauk, sibul, tšilli, laimimahl ja Tabasco kaste.
/nginx/o/2017/01/19/6261881t1h12da.jpg)
Litši – Aasiast, Lõuna-Aafrikast või Madagaskarilt pärit kõva koorega vili on imemagusa, mahlase ja kergelt läbikumava viljalihaga. Küpsust näitab trimmis vorm ja kergelt roosakas varjund koorel, mis tuleb hõlpsalt ära, kui see küünega keskelt katki suruda. Kivi vilja keskel pole söödav. Sobib Hiina roogadesse, smuutidesse, jäätise lisandiks. Litši meenutab pisut «karvast» rambutani, mille maitses on tunda veidi hapukamaid noote.
/nginx/o/2017/01/19/6261889t1hfe54.jpg)
Kiwano ehk ogamelon – ogadega kaetud oranžika koore all peitub värskelt lõhnav ja magushapu želeega sarnanev seemnerohke sisu, midagi kiivi ja kurgi vahepealset. Söömiseks vili poolitatakse ja õngitsetakse lusikaga sisu välja – kõige paremini sobib see värskelt magustoidule eksootilisi noote lisama või niisama süüa. Smuutisse klapib see maasika ja arbuusiga eriti kenasti.
/nginx/o/2017/01/19/6261899t1h4390.jpg)
Pepino ehk pirnmelon – seda Lõuna-Ameerika vilja võib kohelda nagu tavalist melonit. Poolitada, eemaldada seemned ja siis süüa. Küpsusest peaks aimu andma see, kui vili muljudes pisut vetrub. See pirni ja meloni moodi maitsev eksootika on parim värskelt, seda ka itaaliapärases koosluses Parma singiga.
/nginx/o/2017/01/19/6261887t1h17dc.jpg)
Granadill – granadilli, passionivilja ja maracuja nime all müüakse Lõuna-Ameerika kannatuslille söödavat, granaatõunaga sarnanevat troopilist vilja, mis võib olla sõltuvalt päritolust ja sordist nii purpurja, kollaka kui ka roheka koorega. Keelespetsialistid soovitavad neid kõiki nimetada Eestis granadillideks.
Purpurja tooniga granadill on küps siis, kui vilja kõva koor on krobeline, mitte sile; kollaka variandi küpsusest kõneleb oranžikas varjund. Süüakse ainult ümara vilja sültjat seemnetega täidetud sisu – see tuleb poolitada ning magusa aroomi ja maitsega sisu lusikaga välja võtta. Pisut ananassi meenutav ahvatlus sobib hästi andma troopilisi noote nii magustoidule, kokteilile kui ka salatikastmele.
/nginx/o/2017/01/19/6261897t1h64ce.jpg)
Papaia – välimuselt pirni ja maitselt melonit meenutava papaia eri sordid on pärit Lõuna-Ameerikast, selle oranž viljaliha on pigem imalmagus, aga mahlane. Kui koor katsudes kergelt vetrub, peaks vili olema küps, kuid ka «valmis söömiseks» sildiga papaiasid on meil juba saada. Söömiseks lõigatakse vili pikuti pooleks ja eemaldatakse seemned nagu melonil. Mõnus komponent troopilisse puuviljasalatisse. Proovige ka kooslust, kus liual vaheldumisi papaia- ja avokaadoviilud, maitseks peal laimimahl ja -viilud ning hakitud münt.
/nginx/o/2017/01/19/6261905t1hec1b.jpg)
Feijoa - erksa aroomi ning hapukasmagusa, kiivi- ja ananassiseguse maitsega roheline eksootika Lõuna-Ameerikast. Selle küpsust on välise vaatlusega peaaegu võimatu kindlaks teha. Ei ole vaja muud, kui vili poolitada ja valkjas-läbipaistev viljaliha lusikaga välja uuristada. Parim magustoitude lisandina.
/nginx/o/2017/01/19/6261879t1hf49b.jpg)
Kumkvaat ehk kääbusapelsin – pisike ja ainus tsitruseline, mida võib süüa koos koorega. Muidugi, enne hammustamist või puuviljasalatisse viilutamist vajab hapust magusani ulatuvate maitsenootidega kääbusapelsin korralikku sooja veega pesemist. Samuti sobib see oma jõuliselt apelsinise loomuga tee maitsestamiseks või moosiks. Kuigi pärit Lõuna-Hiinast, kasvatatakse kääbusapelsini tänapäeval nii Lõuna-Euroopas, -Ameerikas kui ka -Aafrikas.
/nginx/o/2017/01/19/6261877t1h6bf8.jpg)
Draakonivili – Aasiast pärit roosakaslilla koore ja rohekate «soomustega» kaetud iludust saab koorida nagu banaani ning selle õrna, valkjat ja mustade täppidega viljaliha ampsata niisama viiludena või tükeldada salatisse. Samuti võib selle lihtsalt pooleks lõigata ja lusikaga viljapoolikutest sisu süüa. Ekstravagantne välimus teeb mahlakast, värske ja mahemagusa maitsega draakoniviljast ka pilkupüüdva toidukaunistuse. Selle efektsest koorest kausipoolikud võib aga vabalt täita mõne eksootilise puuviljasalatiga, kuhu on segatud draakonivilja enda mustatäpilist viljaliha.
/nginx/o/2017/01/19/6261903t1h07e9.jpg)
Tamarillo ehk puutomat – Lõuna-Ameerika juurtega tamarillo on tomati sugulane, kuid magusa maitsega. Selle mõrkjas koor süüa ei kõlba, kuid viljaliha passib lõigata nii magusasse puuvilja- kui ka tavalisse köögiviljasalatisse, miks mitte paariliseks tavalisele tomatile. Tamarillo on ideaalne gazpacho tegemiseks nagu tomatki, samuti on see viilutatult mõnus täisterakukli poolikute vahel koos Brie juustu, mee, pähklite ja salatilehtedega.
Poest võiks otsida järelküpsenud variante. Muidu annab küpsusest aimu tume pruunikaspunane toon.
Vt lisa fruitxpress.ee.
Proovi!
/nginx/o/2017/01/19/6261929t1h4668.jpg)
Avokaado-tamarillosalsa
Neljale. 1 salottsibul, 1 küüslauguküüs, 1 pisike tšillikaun, 2 avokaadot, 1 laim, 3 tamarillot, 1 tl soola, veidi värskelt jahvatatud musta pipart, pott basiilikut.
Pressi laimist mahl. Poolita avokaado, eemalda kivi. Kaabi lusikaga viljaliha koorest välja ja tükelda väikeseks, sega laimimahlaga.
Haki sibul, küüslauk ja tšilli peeneks. Poolita tamarillod, õngitse lusikaga sisu välja ja haki peeneks. Lisa sibul ja tamarillo avokaadole, maitsesta soola, pipra ja peeneks hakitud basiilikuga. Hoia salsat kuni serveerimiseni külmkapis. Sobib ideaalselt praetud liha või pasteediga.
Merrit Kiho «Eksootilised viljad põhjamaa köögis»
Tsitruse-avokaadosalat
Neljale kuni kuuele. 2 apelsini, 1 punane greip, 1 suurem küps pirn, 2 küpset avokaadot, 2 dl poolitatud ja seemnetest puhastatud heledaid viinamarju, erinevat salatirohelist. Kastmeks 3 sl valget veiniäädikat, 3 sl oliiviõli, 1 sl suhkrut, 1/4 sl soola.
Eemalda apelsinidelt ja greipidelt noaga koor, ka selle valge osa. Aseta viljalihasektorid salatianumasse ja lisa poolitatud viinamarjad. Puhasta ja koori pirn ning viiluta õhukeselt. Puhasta ja viiluta õhukeselt ka avokaado. Lisa anumasse. Sega kastmeained, kuni suhkur ja sool on sulanud. Sega salat läbi ja lase 10 minutit seista. Enne serveerimist lisa rebitud salatiroheline.
Salat sobib linnuliha kõrvale, samuti võib sellele lisada praetud-grillitud kanafileeribasid.
Lia Virkus, Epp Mihkels «Salatid 2»
/nginx/o/2017/01/19/6261927t1h2b42.jpg)
Krevetisalat hurmaaga
Kahele. 300 g keedetud-kooritud (sügavkülmutatud) krevette, 1 hurmaa, 3–4 salatilehte, 1 pisem maguspaprika, 2 punast tšillikauna, pool tl puruks pigistatud koriandriseemneid, peotäis (Tai) basiilikut. Kastmeks 3 sl Tai magusat tšillikastet, 1 sl oliiviõli, 1 sl sojakastet, 1 laimi mahl.
Vajadusel sulata krevetid – pane sõelale kausi kohale ja jäta tavalisse külmkappi sulama. Rebi salat serveerimiskaussi, viiluta valgest osast puhastatud maguspaprika salati hulka, haki ka tšillid. Kes tulisema maitsega harjunud, ei pea neid seemnetest ja valgest osast puhastama. Koori hurmaa ja tükelda, lisa salatile, kalla hulka krevetid, haki peale basiilikut, raputa lisaks koriandriseemned. Sega kastmeks tšillikaste, oliiviõli, sojakaste ja laimimahl. Serveeri salat ja kaste eraldi – nii saab igaüks võtta soovitud koguse.
Merrit Kiho «Eksootilised viljad põhjamaa köögis»
/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)