/nginx/o/2017/01/27/6287645t1h7019.jpg)
«Puhkuse veedame kõik Viljandis» – seda laulu teavad vist kõik. Mis oleks, kui puhkuse veetmise asemel aga hoopis koliks Viljandisse? Aeg on selle Sakala kõrgustikul asuva linnaga lähemat tutvust teha.
Mis oleks, kui koliks... Viljandisse?
28. jaanuar 2017, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Viljandi?
Tegu on hansa- ja folgilinnaga, lossimägede- ja Kondase punaste maasikate linnaga, ajalehe Sakala ja eduka käsipalli linnaga. Viljandi on ilus linn – seal on järv, palju rohelust, iidsed lossimäed, vana veetorn ja rippsild. Kuigi sealt leiab ka vanu paneelhooneid, kaunistavad tänavaid peamiselt siiski armsad puumajad.
Viljandi sai linnaõiguse juba 1283. aastal ning kannab praegu Eesti kuuenda suurima linna tiitlit. Seal elab 17 958 inimest, kuid igal suvel koguneb sinna pärismuusikafestivalile veel sama suur hulk inimesi.
Viljandi asub Tallinnast 161 kilomeetri ja Tartust vaid 81 kilomeetri kaugusel. Pealinnast Viljandisse saab nii bussi, rongi kui ka autoga.
Mis räägib Viljandi kahjuks?
Samade transpordivahenditega saab Viljandist ka lahkuda. Kuna Viljandis saab kõrgharidust omandada vaid kultuuriakadeemias, lähevad paljud noored Eesti suurematesse linnadesse õppima. Väljarändajate arv ületab Viljandis sisserändajate oma.
Keskmine brutopalk Viljandis oli möödunud aasta teises kvartalis 1022 eurot kuus, mis jääb rohkem kui saja euroga alla Eesti keskmisest.
Kui kallis?
Renoveeritud 2–3-toaline korter maksab Viljandis umbes 30–40 000 eurot. Sama suure korteri üürihind jääb aga 250 euro kanti. Keskmine renoveeritud elumaja (4–5 tuba) maksab Viljandis aga umbes 130 000 eurot.
Koolid?
Lisaks lasteaedadele ja põhikoolidele asub Viljandis Eesti kõige esimene riigigümnaasium ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Akadeemias saab õppida näiteks muusikat, näitlemist, rahvuslikku käsitööd ja kultuurikorraldust.
Aga töö?
Viljandis on oluline koht tekstiilitööstusel, toiduainetööstusel, ehitusmaterjalide tootmisel, metallitöötlemisel jne. Tuntumad äriühingud on AS Viljandi Metall, AS Hansa Candle, AS Kolmeks, AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, OÜ Delux, Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ, AS Estonian Match, AS Mivar-Viva, OÜ Sweba-Dahlen jt.
Mida vabal ajal teha?
Viljandi on üks vähestest väikestest linnadest, kus asub kutseline teater. Märtsikuus tasub kõigil viljandlastel veel eriti rõõmustada, sest valmis saab Ugala teatri uhiuus maja.
Teatri kõrval on Viljandi oluliseks kultuuriasutuseks kahtlemata Pärimusmuusika ait, kus toimuvad aastaringselt kontserdid, tantsuõhtud, külalisetendused ja muidugi kõik vähegi pärimusmuusikat puudutav.
Kõige enam on Viljandi tuntud ilmselt pärimusmuusika festivali ehk folgi pärast. Juuli lõpus toimuv festival toob pisikesse linna üle 20 000 külalise Eestist ja välismaalt. Lisaks folgile toimuvad igal aastal Viljandis veel hansapäevad, järvejooks, uisumaraton, kitarrifestival, ekstreem- ja tänavaspordifestival Bash jne.
Kuuldavasti ehitab Baltimaade juhtiv kinokett Forum Cinemas sellel aastal Viljandisse ka kino. Seni saab väljaspool kodu filme vaadata vaid pisikeses salong-kinos, mis asub kohalikus külalistemajas.
Kus süüa?
Välja saab minna nii pitsat, kooki kui ka hiina toitu sööma. Kõige tuntum on kohvik Fellin, mis on tõusnud Viljandis kohvikukultuuri suunanäitajaks: restoranijuhi Eesti Maitsed nimekirjas on ta tänavu 16. kohal ja Põhjamaade restoranijuhi White Guide tabelis Baltikumis 27. kohal.
Midagi veel?
- Omamoodi Viljandi sümboliteks on linnapildis leiduvad punased betoonist maasikad, mis on inspireeritud viljandlasest kunstniku Paul Kondase maalist «Maasikasööjad».
- Viljandis on sündinud näiteks kindral Johan Laidoner ning helilooja ja koorijuht Roman Toi.
Tegemist on esimese looga artiklite sarjas, mis tutvustab erinevaid Eesti paiku.