Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Keldrisse kodu rajamine on paras loterii

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kõik korrektselt tehtud, võib keldrisse üsna hubase elamise rajada.
Kui kõik korrektselt tehtud, võib keldrisse üsna hubase elamise rajada. Foto: Kinnisvaraportaal KV.EE

Linnaosades, mis saavad ühtäkki väga menukaks, levib suundumus ehitada eluruumid ka allapoole mullapiiri ehk soklikorrusele. Selline teguviis on aga õnnemäng, sest kuigi võib minna hästi, võib minna ka väga halvasti.

Keldripindade eluruumideks ehitamisel kerkib esile mitmesuguseid probleeme. «Niiskus, veelekked, konstruktsiooniprobleemid, veeauru kondenseerumine, ebameeldiv lõhn või seened,» loetleb ettevõtte Viimistlus ja Ehitus OÜ juhataja Ert Soasepp. «Kui väljaehitamisel jätta mõni probleem lahendamata, võivad need püsida ka pärast keldriruumide viimistlemist. Ehitusvead võivad viia siseviimistluse kahjustumiseni ja ruumide elamiskõlbmatuks muutumiseni. Õhk võib minna toksiliseks ja asi lõppeda terviseprobleemidega.»

Kui ehitis on üle vaadatud ja puudused tuvastatud, tuleb koostada projekt. «Eesmärk on leida lahendused, kuidas vähendada pinnasevee survet ja seda tõkestada ning vältida niiskuse imendumist konstruktsioonidesse, õhuniiskuse ja vee kondenseerumist ja vajaduse korral rekonstrueerida konstruktsioone,» kirjeldab Soasepp. Selleks et pinnasevesi ei tungiks keldrisse, tuleb see sealt eemale juhtida ning planeerida maapind kaldega hoonest eemale.

Tagasi üles