Olli peab lutsu väga tervislikuks kalaks – seda nii väärt marja ja maitsva liha kui hõrgu maksa poolest. Lutsu tervislikkusest räägib Olli sõnul ka vähene rasvasisaldus, kuid samas valkude, mineraalainete, mikroelementide ja vitamiinide rohkus. Suur kalamarja saak on Olli sõnul aga kindlasti lutsu kui talvise hõrgutise suuremaid plusse.
«Kalakilo ja marjakilo hind Helsingi turul on peaaegu võrdne – see tähendab, et ostes terve lutsu saad maitsva liha ja maksa marja kõrval justkui pealekauba,» on Olli rõõmus.
Hobikoka sõnul peetakse lutsu absoluutselt stressivabaks kalaks, sest kui tema koos väiksemate kamraadidega ühte võrku satub, teeb ta seal puhta töö: luts jääb olelusvõitluses alati peale.
Just sellepärast see «suur kohaneja ja õgard» kalameestele võrgus rõõmu ei valmistagi. Kuid see-eest rikastab luts vägagi teda hinnata oskavate gurmaanide toidulauda, olles seal igati oodatud tegelane.
Tuntud väljendile «libe nagu lutsukala» on tegelikkuses õigustus olemas ja eriti hästi saab see selgeks siis, kui lutsu hakatakse toiduks ette valmistama. Nimelt on luts üks nendest vähestest mageveekaladest, kes tuleb n-ö paljaks koorida, sest kalanahka ei kasutata isegi mitte puljongi valmistamisel.
Selleks on hea kasutada kalanäpitsaid või ajada soola sisse kastetud sõrmed pea ümber tehtud sisselõike juures lutsule naha vahele ja nahk siis saba suunas maha tõmmata. Aga luts on kuhjaga väärt seda väikest mässamist!