/nginx/o/2016/10/06/5928131t1he7d9.jpg)
Köök on koht, kus inimesed veedavad tihti suurema osa kodusest ajast. Seda, millised kohad on seal aga kõige pisikuterikkamad, väga paljud küllap ei tea.
Eesti spetsialist räägib, millised kohad on köögis kõige räpasemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hügieeniekspert Annika Gorelova rääkis täna hommikul Terevisioonis sellest, kuidas kodus puhtust hoida.
Tema sõnul ei tasu puhtuse hoidmisega liiale minna, kuid tavalisest hoolsam tuleks olla siis, kui kodus on mõni nõrga immuunsüsteemiga inimene, rase, vanur või laps.
Toetudes USA Riikliku Teadusfondi (NSF) uuringule, on Gorelova sõnul köögis palju mikroobe näiteks külmkapi puu- ja juurviljasahtlites, lõikelaua pindadel, kinnistes noahoidikutes, köögikäterätikutes ning kraanikausi trappides.
Külmkapi kõige mustemad kohad on eksperdi sõnul puu- ja juurviljasahtlid ning riiulid, kus hoitakse liha. «Juurviljasahtlites leidub väga palju pärm- ja hallitusseeni. Need on tegelikult tavalised mikroorganismid meie igapäevatalituses, aga kui neid tekib liiga palju, võivad need põhjustada hingamisraskusi ja allergiaid,» tõi hügieeniekspert välja.
Gorelova sõnul on mikroobidele soodsaks pesaks ka täkked lõikelaudades, tööpindades ja isegi põrandal: «Kui lõikelaua pind on juba väga karvane, tuleks see kindlasti välja vahetada.»
Pisikutest hoidumiseks soovitab hügieeniekspert kasutada kinniste noahoidikute asemel lahti võetavaid ning pesta köögirätikuid võimalikult tihti kõrge temperatuuriga. Ka kraanikausi trappi tuleks hoolega puhastada.
Gorelova hinnangul aitab mustuse ja pisikute vastu võitlemiseks kõige paremini kõrge temperatuur ning kodustest vahenditest näiteks söögisooda ja äädikas.