/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/19/6357255t1haefa.jpg)
Aastasadu tagasi oli tegemist mereröövlite saarega. Tänasel päeval elavad seal aga pranglilased.
Mis oleks, kui koliks... Prangli saarele? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Prangli?
Prangli on rootslaste rajatud saar, mis asub Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes. Pärast rannarootslasi asusid sinna elama Eesti ja Soome päritolu kalurid ja hülgekütid.
Tänasel päeval elab kolmest külast koosneval saarel umbes 70 püsielanikku. Hobuseid on saarel kaks, lehmi enam mitte ühtegi.
Pranglil on põhikool, kauplus, postkontor, arstipunkt, rahvamaja, üks asfaltiga kaetud tee ja suviti isegi restoran. Rahvamaja vastas on ka tuletõrjedepoo.
/nginx/o/2017/02/18/6352405t1h922d.jpg)
/nginx/o/2017/02/18/6352369t1haed0.jpg)
Prangli trumpideks on puhas loodus – meri, liivarannad, kaunid männimetsad ja suured rändrahnud. Kes on Pranglil sündinud või mõnda aega elanud, see sealt niisama lihtsalt minema ei kipu. Seal on turvaline ja rahulik.
Tegemist on küll saarega, kuid Tallinnast ei asu see näiteks üldsegi kaugel. Laevaühendus mandriga toimub Kelnase- ja Leppneeme sadama vahel. Mandrilt Prangli rannikuni jõuab juba poole tunniga. Kuna sadam asub aga teisel pool saart, kestab laevareis kokku umbes tunnike.
Talvel, kui meri on jääs, tuleb kasutada aga helikopterit, mis lendab kohale vaid 8 minutiga.
Mis räägib Prangli kahjuks?
Saar on väike ja sellepärast töökohti seal palju ei ole. Kuna Pranglis on vaid põhikool, peavad noored pranglilased lahkuma saarelt ka gümnaasiumihariduse omandamise pärast.
Pranglil elades tuleb arvestada ka sellega, et sügistormidega on laevaliiklus halb. Teinekord ei pääse tormide pärast saarelt mandrile lausa nädal aega.
/nginx/o/2017/02/18/6352381t1hd337.jpg)
Kui kallis?
Kinnisvaraportaalis pakutakse müügiks vaid üht mereäärset maja. Kohalike sõnul saarel maad ja maju aga on.
Kuuldavasti tahab Viimsi vald hakata lastega peredele pakkuma saarel ka soodsalt/tasuta elamispindu. Tänu sellele soovib mõni noor perekond ehk mandrilt saarele kolida.
Koolid?
Prangli saare põhikoolis õpib hetkel viis last. Õppetöö toimub liitklassides.
Õpetajaid on koolis kuus, seega õpilased saavad nautida individuaalõpet. Sellist luksust ei ole lastel isegi väikestes linnades.
/nginx/o/2017/02/18/6352387t1h5d2e.jpg)
Aga töö?
Kirikuõpetaja, poemüüja, pritsumeeste, koolikoka- ja õpetaja ametid on Pranglil juba võetud, kuid õnneks saab tänapäeval paljusid töid ka arvuti taga teha. Kohalike sõnul on saarel internetiühendus väga hea.
Kuna Pranglil on vaikne ja rahulik, on see suurepärane paik ka loominguliseks tööks – miks mitte alustada sellel romantilisel saarel näiteks romaanikirjaniku või helilooja karjääri.
Mida vabal ajal teha?
Prangli saarel ei ole kino või kaubanduskeskusi, kuid seal on jällegi imekaunid liivarannad ja meri. Jalgrattaga saab saarele ühe päevaga näiteks rahulikult ringi peale teha.
Kõige enam keeb elu saarel suvehooajal. Tegu on siis tõelise turismimagnetiga – kohale sõidavad oma jahtidega nii soomlased kui ka eestlased.
Sadamakuuris «Noor Kaardivägi» toimuvad suviti erinevad teatrietendused ja konterdid, muuseumis saab imetleda aga erinevaid näitusi. Vaatamisväärsustest on olulisemad puukirik, maagaasiläte, muuseum, auriku Eesti Rand mälestusmärk ja hiigelsuur rändrahn.
/nginx/o/2017/02/18/6352407t1haf98.jpg)
Suvel, kui turistid on saarelt jalga lasknud, saavad pranglilased enim kokku rahvamajas, kus toimuvad erinevad huviringid ja peod. Populaarseks hobiks on saareelanike seas ka aja peale peastarvutamine ehk pranglimine. Idee ja rakenduse autor on Prangli saarel põhikooli direktori ametit pidanud Kalev Põldsaar. Tänu sellele on arvuti ja interneti kasutamine kõigil saareelanikel käpas.
Tänasel päeval on pranglimine väga paljudes Eesti koolides matemaatika tunni ajal lausa kohustuslik.
/nginx/o/2017/02/18/6352367t1h9414.jpg)
Kus süüa?
Sügisel, talvel ja kevadel kokkab Prangli rahvas oma koduköökides, suvel avavad külastajatele uksed aga muuseumi- ja sadama kohvik ning restoran SaareRoots.
Restoranist saab näiteks saare rahvustoitu prägeldis, värskeid kalakotlette ja paljud muud head ja paremat. Prägeldis on munast, jahust, piimast ja soolalihast valmist panniroog.
Pikka aega oli saare populaarseimaks kohaks baar nimega Must Luuk, mille ees töötas saare ainus valgusfoor. Kui baar oli lahti, põles roheline tuli, kui kinni, põles punane tuli. Tänaseks päevaks on baar oma uksed aga sulgenud.
/nginx/o/2017/02/18/6352357t1he9a2.jpg)
Midagi veel?
- Pranglilastel on oma murre. Hülgepaat on neil näiteks «eistuk», kirre hoopis «idapohi», uimane «jurane» ning ämblik «ämmelgas».
- Pranglilased ei kasuta õ tähte. Kui saarlased ütlevad õ asemel ö, siis pranglilased lihtsalt o.
- Legendi kohaselt oli Prangli kunagi mereröövlite saar. Kuna piraatide jõuk tegi möödasõitvatele kaubalaevadele aga palju kurja, saatis Tallinna raad saarele karistussalga. Piraatide tabamiseks pandi saar põlema. Saart katnud kuusemets põles maani maha ning sellest ajast kasvab Pranglil vaid männimets. Mereröövlite varandus olevat peidus saare kõrgeima künka sees, mis ulatub tänapäeval üle kümme meetri üle merepinna. Tänu legendile on see koht saanud nimeks Kullamägi.
/nginx/o/2017/02/18/6352365t1h8433.jpg)