Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

«Minu kodu» blogi: tehnoruum ja õhk-vesi soojuspump

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Küttesüsteemi välisosa ja tehnoruum
Küttesüsteemi välisosa ja tehnoruum Foto: Kärt-Britt Kokk

Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. 

Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent meie krundile seda paigaldada ei saa - meil on vähe ruumi ja see vähenegi on suures osas kõrghaljastusega. Teine parim valik oli õhk-vesi soojuspump. 

Plaanis oli, et uus kütteseade peab olema nii võimas, et kütaks ära ka vana majaosa ja toodaks ka sinna sooja vett. Selle abil saame maha võtta kuluka elektriboileri vana maja pööningult. Kütet esialgu vanasse majaossa ringi ei tee - see plaan jääb hetkel tulevikku. 

Kütteseadme valikul usaldasime spetsialiste ja suhtlesime erinevate kütteseadmete pakkujatega. Sõelale jäid kaks pakkujat - Maasoojus OÜ ja Maaküte OÜ. Parima hinna tegi Maasoojus OÜ, sest parasjagu oli neil käimas sooduskampaania. Seadmeks valisime Bosch Compressor AW 6000, mille võimsus on 13kW. Tegelikult on kokku kolm seadet: välisosa, siseosa ja boiler. Mainitud seadme puhul on tegemist siis välisosaga. 

Küttesüsteemi paigaldus koosneb mitmest osast ja seetõttu on need etapid erinevatesse aegadesse ära jaotatud. Kuna me ise soojuspumpadest midagi eriti ei jaga, siis otsustasime, et laseme kogu küttesüsteemi alates küttetorudest kuni seadmeteni algusest lõpuni spetsialistidel paigaldada. 

Küttetorud paigaldati enne esimese korruse betooni valamist 2016. a juulikuus. Pilte ja rohkem infot saab selle kohta siit blogipostitusest. 

Teise etapina tuli valmis ehitada tehnoruum. Tehnoruumi planeerisime me väga mitmekülgse ruumina - selles pidi hakkama asuma nii küttesüsteem, veepaak (boiler), ventilatsiooniseade, pesumasin ja kuivati ning ka madal dušinurk koera pesemiseks või ka näiteks poriste kummikute loputamiseks. 

5. märtsil sai meil tehnoruum valmis seadmete paigalduseks. Väike nimekiri tehtud töödest koos piltidega: 

1. Vaheseinte ehitus ja pahteldamine. 

Tehnoruumi seinade ehitamine
Tehnoruumi seinade ehitamine Foto: Kärt-Britt Kokk

2. Dušiseinade ja põranda niiskusisolatsiooni paigaldus, sh betoonile nakkekrundi kandmine. Vett saavate pindade plaatimine. 

Tehnoruumi pesunurk
Tehnoruumi pesunurk Foto: Kärt-Britt Kokk

3. Põranda plaatimine. Me valisime sellise peenikese looduskivi sinna põrandale ja see oli uskumatult jube töö - vuugitäidet läks pakil näidatust 5korda rohkem ja ma tegin seda tervelt kaks päeva järjest. Ühel õhtul jõudsin seda tegema minna alles 8 ajal õhtul ja lõpetasin kell 4 hommikul, aga pooleli ka ei raatsinud jätta... 

Tehnoruumi põranda plaadid
Tehnoruumi põranda plaadid Foto: Kärt-Britt Kokk

4. Trappide paigaldamine (üks dušinurka ja teine keset ruumi)

5. Tehnoruumi lae paigaldus - tegemist on tavalise kuusest voodrilauaga, mille ma halliks õlitasin. Ma armastan neutraalseid toone, aga erinevaid tekstuure ja materjale ning minu üllatuseks on põranda ja lae toon üsna sarnane ja mu meelest sobib hästi kokku. Eriti vahva on, kuidas mõlemad erinevates valguses teistsuguse tooni võtavad. Tume lagi sai valitud seetõttu, et lakke tulevad suured hallid ventilatsioonitorud - lootusega, et need siis sealt vähem silma torkavad. 

Tehnoruumi lae viimistlemine
Tehnoruumi lae viimistlemine Foto: Kärt-Britt Kokk

6. Akna ümbruse viimistlemine. Aknalaua ja puitriiuli viimistlemine ja paigaldamine. Aknaümbruse me lihtsalt pahteldasime ja värvisime. Teipisime aknad maalriteibiga, tõmbasime nurkadesse akrüülhermeetiku, selle peale kandsime värvi ja kohe teip maha. Tulemus jäi päris viisakas. Aknalaua ja riiuli tegime olemasolevatest höövelprussidest - jällegi õlitasin halliks ja vahatasin kaks korda. 

Tehnoruumi aken, aknalaud ja riiul
Tehnoruumi aken, aknalaud ja riiul Foto: Kärt-Britt Kokk

7. Kütteseadme katte ülevärvimine.

Kui tehnoruum valmima hakkas, palusime oma kütteseadme väliskesta enda kätte ja viisime selle värvimisse. Originaalis on see valget värvi ja meile tundus, et meie halli maja taustal võib ta liiga silmatorkav olla. Halliks värvituna tundus ta veidi viisakam. 

Enne ja pärast:

Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa)
Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa) Foto: Kärt-Britt Kokk

Eeltöödena oli vajalik ka betoonist valatud alus seadme välisosale ja veeühendust. Ka need olime jõudnud ära teha. Esmaspäeval, 6. märtsil saabusidki kütteseadme paigaldajad ja 9. märtsil saime lõpuks süsteemi tööle. 

Õhk-vesi soojuspumba paigaldus
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus Foto: Kärt-Britt Kokk

Küttesüsteem tegi esialgu sellist kergelt undavat häält aga paigaldaja lohutas, et see on alguse asi. Kui korralikult tööle hakkab, jääb vaiksemaks. 

Küttekuludele oleme arvestanud keskmiselt 120€ kuus, mis sisaldab ka tarbevee soojendamist. Arvestades, et maja on 244m2 elamispinnaga, siis ilmselt on see mõistlik. Kas see number ka reaalselt tõele vastab, saan ilmselt siis alles kirjutada kui oleme mõnda aega sees elanud. Järgmine etapp on veel teise korruse põrandatele torude vedamine ja ventilatsiooniseadme ühendamine. Ka selle paigaldab sama meeskond. Sellest aga kirjutan siis kui teine korrus viimistletud saab ja põrandakütte paigaldamiseks läheb.

Seekord tahaks välja tuua meie "ämbrid" ka - ühest kohast plaatide alt me ei pahteldanud korralikult ja väikesed mosaiikplaadid toovad kohe aluspinna vead välja. Miskipärast ei pidanud me selle pahteldamist nii oluliseks ja nüüd on natuke häiriv, et see kipsivahe näha on. Plaatimises me ka kõige tugevamad pole - võrgul olevad väikesed ruudukujulised mosaiigid olid juba võrgule veidi viltu saanud ja me ei hakanud neid lahti võtma - hiljem kui vuugitud oli, mõtlesime, et oleks vist ikka pidanud. Samas on need ilmselt asjad, mis vaid meid häirivad. Teised tõenäoliselt ei pane tähelegi, aga ehk on teistele lugejatele õpetuseks, et samu vigu ei teeks. 

Loe ka teisi minu blogipostitusi SIIT ja jälgi minu blogi Facebookis Minu Kodu lehel. Facebooki lehe kaudu saab ka minuga ühendust võtta ja küsida lisainfot - kui vastata oskan, abistan hea meelega!

Tagasi üles