Nädalavahetuse projekt: mida peab teadma enne terrassi ehitamist?

Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Eestlased armastavad terrasse ja nende ehitamine on üldiselt jõukohane igaühele ning võtab vähe aega, kuid vaja on eelteadmisi, et kõik laitmatult sujuks.

Kuidas üks kestev ja korralik terrass valmis ehitada, juhendab  Puumarketi lehel Marti Rehemaa, kelle kinnitusel saab ehitusega hakkama igaüks, kes varem pisutki haamrit ja lood käes on hoidnud. 

Vaja läheb:

Tööriistadest: haamer, muudetava nurgaga järkamissaag, lood, nurgik, mõõdulint, sõltuvalt vundamendi tüübist valik müüritööriistu ja akutrell.

Kinnitusvahendid. 

Materjalist: vundamendi materjal, alusroovitus (hästi sobivad siia immutatud prussid 50x100mm või 50x150mm) ja terrassilauad (immutatud hööveldatud 28x95mm, 28x120mm, 28x145mm või ka viimastel aastatel vähem kasutatav 33x95mm). Vajadusel materjal piirete ehitamiseks (immutatud hööveldatud 21x95mm või 21x120mm ja 45x45mm, 45x70mm, 45x95mm, 45x120mm, 45x145mm või 95x95mm). 

Alustame vundamendist

Meie kliimavöötmes on soovitav igasugune vundament ehitada siiski maapinna külmumispiirist allapoole – see tähendab vähemalt ühe meetri sügavusele. Vundamendi ehituseks on mugav kasutada Fibo või Columbia Kivi plokke (kerged ja korralikult mõõdus). Kuid valikuvõimalusi on tegelikult üsna mitu, alates armeeritud betoonivalust kuni mingist ajast aianurgas seisvate ja oma otstarvet ootavate vanade vundamendiplokkideni. Samuti saab terrassi edukalt rajada ka vaivundamendile, kasutades selleks näiteks valmis betoonist alusposte mõõtudega 150x150x800mm.

«Soovitan vundamendi ümbruse pinnasest täielikult tühjaks kaevata, täita see liivaga ning katta täidetud pinnas kogu terrassi ulatuses geotekstiiliga - õhku ja vett läbilaskva vastupidava kangaga, mis takistab hilisemat taimede kasvamist ja erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist terrassi all. Olen proovinud kasutada ka ehituskilet, millesse on lõigatud pilud vee pinnasesse imendumiseks, kuid ka nendest piludest kippusid mõne aastaga taimed läbi kasvama,» ütleb Rehemaa.

Alusroovitus

Siin on levinumaks materjaliks sügavimmutatud prussid mõõtudega 50x100mm või 50x150mm. Kumba eelistada on juba maitse ja terrassi kõrguse küsimus.
Vundamendiridade samm alusroovituse all peaks 50x100mm prusside kasutamisel olema kuni 1000mm ja 50x150mm prusside puhul 1200-1500mm.

Millise sammuga tuleks vundamendi peale paigutada  alusroovitus? Kasutades terrassilauda 28x95mm, 28x120mm või 28x145mm kuni 400mm, kasutades terrassilauda 33x95mm kuni 500mm. Alusroovitus on soovitatav isoleerida vundamendist hüdroisolatsiooni tõkkega, milleks sobib edukalt näiteks ruberoid, ning terrassi pikaealisuse tagamiseks tuleks alusroovitus ehitada maapinnast vähemalt 20 cm kõrgusele. Samuti tuleb alusroovitus kinnitada vundamendi külge. Selleks sobivad mitmesugused erinevas mõõdus metallnurgad ja -plaadid. Alusroovitus tuleb enne laudise panekut kindlasti ka sirgeks loodida.

Terrassilaudis

Pakutakse erinevat mõõtu hööveldatud männimaterjali, levinumad on 28x95mm, 28x120mm ja 28x145mm. Vähem kasutatakse 33x95mm. Pikaealisuse tagamiseks kasutatakse kroomi- ja arseenivaba keskkonnasõbralikku surveimmutustehnoloogiat TANALITH E. Immutatud puit on vasesisalduse tõttu roheka värvusega, mis aja jooksul päikese käes pruunikas-hallikaks muutub. Värvimuutus ei kahanda puidu omadusi. Enamlevinud terrassilaudis on kas rohelist või pruuni värvi, aga soovi korral pakutakse ka värvitut immutust.

Tüübilt on väga levinud kas sile või rihveldatud laudis. Kumba eelistada? «Jällegi maitse küsimus, kuid niiske sile laudis on jala all pisut libedam kui rihveldatud. Teisest küljest kogub rihveldatud laudis oma soontesse pisut rohkem prahti ja paljajalu on mugavam käia jällegi mööda siledat laudist. Nii et jäägu see siiski igaühe enda otsustada. Skandinaavias kasutatakse tihti terrassilaudisena ka lehist, mis on suure vaigutihedusega ning seetõttu väga ilmastikukindel ega vaja eraldi surveimmutust. Lehis omandab aja jooksul pisut punaka ja päikese käes hiljem hallika tooni. Enamlevinud lehisest terrassilaudade mõõdud on 28x95mm, 28x120mm ja 28x145mm. Viimastel aastatel on uue ja huvitava alternatiivina terrasside valikusse tulnud termotöödeldud puit. Termiliselt töödeldud puit ei mädane ega hallita ning valikus on šokolaadipruunid ja meekarva terrassilauad,» räägib Rehemaa. 

Laudade sobiva vahe märkimiseks on hea kasutada tavalist pliiatsit, mille läbimõõt on kuus-seitse millimeetrit - sellest täiesti piisab.

Kinnitusvahendid

Millega kinnitada? Siin on valikuid mitu. «Kõige levinumad kinnitusvahendid on viimastel aastatel olnud spetsiaalse ilmastikukindla pinnakihiga isepuurivad Torx otsaga terrassikruvid mõõdus 4,5x55mm. Hästi sobivad laudise kinnitamiseks ka kuumtsink peitpeaga naelad mõõdus 2,8x75 mm, mis on piisavalt kareda pinnaga ega anna järele ka puidu kuivades. Samas, kui peaks tekkima vajadus midagi terrassi alt kätte saada, on mõistlikum kasutada kinnitusvahenditena kruve. Kindlasti ei tohiks siin kasutada kipsi-, külmtsink- või kollaseid tsingitud puidukruvisid, sest need on mõeldud kasutamiseks ainult sisetingimustes, ega pea välitingimustes tavaliselt üle ühe-kahe hooaja vastu. Samuti kipuvad nad tänu korrosioonile laudise välimust rikkuma,» kirjutab Rehemaa. 

Kõik terrassilauad tuleb kinnitada servadest iga alusroovituse prussi külge vähemalt kahe kruvi või naelaga vältimaks hilisemat laudade kaardumist. Kuna viimastel aastatel on järjest rohkem populaarsust kogunud lehisest ja termotöödeldud terrassid, siis nende materjalide puhul on ainukeseks sobivaks kinnitusvahendiks A2 roostevabad kruvid. Enimkasutatav mõõt on 4,2x56mm.

Mõned soovitused:

• Järgates alusroovituse prusse või terrassi laudist, soovitan saetud materjali otsad üle pintseldada ENSELE otsapindade konservandiga, mis on müügil ühe ja viie kilostes pakendites.
• Kasutades kinnitusvahenditena roostevabu või spetsiaalse pinnatöötlusega isepuurivaid kruvisid, soovitan piisava ajavaru olemasolul kruvidele mõne millimeetri võrra väiksema  puuriga augud ette puurida. See vähendab oluliselt terrassilaudade lõhenemise riski otstest.
• Kui kasutate siledat terrassi laudist, keerake laudise südamikupool ülespoole. Selline laud püüab vabas olekus veidi kumerduda (aastaringid tahavad sirgeneda).
• Olles lõpetanud terrassi laudise paigaldamise, tooge sama laudis alla ka külgedelt – katate ära vundamendi otsad ning tervikpilt jääb oluliselt nägusam.
• Liikudes terrassiga ümber maja nurga, ärge hakake vundamenti, alusroovitust ja laudist keerama, vaid liikuge samas sihis oleva laudisega edasi.
• Planeerides terrassile ka välikaminat, ehitage alusroovitus kamina all topelt tugevam kui muidu.
• Ja lõpuks. Enne töödega alustamist mõelge läbi ka terrassi valgustus - kasulik on juhtmed vundamendi tegemise käigus juba oma õigetele kohtadele vedada, jääb hilisem tüütu ja tülikas töö ära.