Purée – iga hipstervegani unistus

Pisikeses tervisebaaris võetakse smuutimaterjal otse sööjate silmeall olevast nö sahvrist. Foto: Erik Prozes / Postimees

Tallinnas, Rotermanni kvartali tipparhitektuuri ja paeste müüride vahel asub pisike tervisebaar Purée. Veganite rõõmustamisele pühendunud toidukohas saab oma silmaga jälgida kartuli või banaani teekonda riiulist supipotti või smuuti sisse, ja värskelt valminud kraami kohe ka pintslisse pista.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb Purée tutvustamist alustada sinna saabumisega. Nimelt on kohe ukse juures jalgrattaparkla, mis annab õigele hipsterile võimaluse tulla industriaalse sisekujundusega veganrestorani koos kaherattalise sõbraga. Teiseks peaks igaühele olema kohustuslik isutekitaja suurepäraseid vaateid pakkuvas Rotermanni kvartalis tiirutamine, et siis parajal hetkel jõuda ala Vapiano-poolsesse külge, kus asuvad udupeen juustupood ja pagariäri ning mingil psühhedeelsel põhjusel ka lillakassinine lehmake.

Tervislik inimene tuleb tervisebaari ikka rattaga. Sobiv parkla on kohe ukse ees! Foto: Madis Vaikmaa

Purée uksest sisse astudes ootab teid ees esimene üllatus: koht on ainult natuke suurem kui Telliskivi loomelinnakus näljastele pidulistele vrappe ja burgereid müüv kaubik. Nimelt on vegan-tervisebaari punaste tellistega tuunitud paekiviseinte vahele mahutatud ainult kaks lauda nelja taburetiga ning üks kolme kohaga baarilett! Loomulikult tähendaks selline konfiguratsioon võimalust sattuda samasse lauda võhivõõrastega, ent Eestis uuritakse teenindajalt delikaatsel, usalduslikul ja kohati isegi anuval ilmel «Kas kaasa ka saab?». Inimpelgurite õnneks saab küll.

Minu hämming Purées aga jätkub: tinglikult söögisaaliks nimetatava ruumi üks nurk on sahvri eest. Puidust kastidesse on kuhjatud porgandeid, kartuleid, kaalikaid, banaane, kiivisid… Kõik mõnusasti puhtad, nagu ootaks, et mõni vegan oma himurad hambad neisse sisse lööb. Õnneks ei kaota minu sealoleku ajal ükski näljane enesevalitsust ja selle asemel tellitakse oma toit ruumi üht otsa enda alla võtvast köögist.

Ja see köök toobki meid Purée kõige lahedama külje juurde: seal toimetavad naisterahvad suhtlevad ka klientidega ja oskavad seetõttu täpselt hinnata rukola kibedust või rääkida, mida nad kinoasupi sisse panevad.

Kinoasupp ja kohapeal valmistatud karask maitsevõiga. #maitsev Foto: Madis Vaikmaa

Kuna keskmine Eesti mees polnud elus kuulnud kinoast supis ega ka supist väljas, selgitasin esmalt välja, et Tšiili hanemaltsa seemned meenutavad maitselt pähklit ja et tegemist on ilmselt kõige vanema kultuurtaimega. Selle teadmise ja lusikaga varustatult kadus suur kausitäis kinoasuppi nagu mutiauku, saatjaiks Muhu pagarite leib ning kohapeal tehtud odra-keefirikarask koos maitsevõiga, milles domineerisid petersell ja till.

Mis puudutab teist käiku ehk peedikotletti riisisalatiga, siis kotletis oli peale ilmselge komponendi ka porgandit, muna ja muid tavaliselt kotleti sisse käivaid asju, mida ma ilma vanaema käest küsimata üles lugeda ei oska. Veganroogadesse eluterve skepsisega suhtuva inimesena unustasin aga mõnusalt soolakat suutäit mäludes, et hakkliha kotletis polegi. Paraku ei olnud peedikotletiga kaugeltki samal tasemel taldrikule imbunud riisisalat, mille maitses domineeris peategelane, mis teadupärast suurt millegi järele ei maitse.

Peedikotlett koos riisimaitselise riisisalatiga. Foto: Madis Vaikmaa

Magustoiduks manustasin smuutit nimega Tervise Jook. Valiku tegemise käigus arutasime teenindava koka või kokkava teenindajaga läbi, milline smuuti on kõige magusam, ja kuigi Purées smuutisse suhkrut ei lisata, olid nad valmis mulle erandi tegema. Teiseks võeti mitmed smuuti komponendid minu laua kõrval asuvast «sahvrist» ja muudeti vaid mõne meetri kaugusel asuva tööpinna peal palju maitsvamaks möginaks, kui tervislikkusega ähvardav nimi arvata lubanuks.

Niiviisi, maasikaseemned hamba all krõmpsumas, ingveri hillitsetud kibedus maitsenäsasid kõditamas ning porgandi-, apelsini- ja õunamahl koos pisukese mangoga mehususe eest hoolitsemas, hakkaski lõunasöök läbi saama.

Smuutid on tervisebaaris nii head, et saavad otsa enne, kui tubli instagrammer neist pildi jõuab teha. Aga kuidas siis tõendada, et sa üldse söönud oled? Eks ikka uut smuutit tellides! Foto: Erik Prozes / Postimees

Aga mida siis Purée kohta arvata? See on turvaline valik liha armastavale noormehele, kes soovib välja sööma minna oma taimedest toituva kaaslasega, kuid kellele läheduses asuva Alterego või Pulli hinnad mõjuvad kui maksahaak. Kuigi liha Purées ei saa, on veganite road täitsa söödavad (mis ei saa loogiliselt võttes olla eriline üllatus, sest vastasel juhul oleksid nad kõik lihtsalt nälga surnud). Kõnekas on ka asjaolu, et teised külastajad tundusid olevat noored, kellele lõunasöök ei tähenda ebameeldivat ja sunnitud eemalolekut tööst, vaid hoopis võimalust arutada teenindajaga võimalikult tervislike variantide üle.

Hämmastaval kombel ei hakanud üsna pika külastuse käigus närvidele käima köögiga kaasnevad kolinad ja kilinad või mikseri ja köögikombaini ininad. Mis omakorda tähendab, et kokkteenindajatel on peale hea suhtlemisoskuse ja tahtmise toidust rääkida ka oskus vaikselt tegutseda.

Kõige tähtsam on aga see, et väike smuuti maksab 3,9 eurot, supp 3 eurot ja ahjus valmistatu 4,5 eurot. Seega on Purée hea toidu, abivalmis teeninduse, ägeda interjööri ja odavate hindadega toidukoht Tallinna kesklinna keskel.

Kui midagi ette heita, siis riisisalatit, aga selle saanuks asendada ka värske salatiga. Ja muidugi raadiost kostev Star FM. Kuigi jah, õnneks lasti sealt 90ndate retrot, mitte Toomas Anni parimaid palu.

NOPPEID MENÜÜST

Kõrvitsapüreesupp 3 eurot

Kinoasupp 3 eurot

Hapukapsapada porgandi ja kartuliga 4,5 eurot

Caesari salat 4,5 eurot

Peedipesto ja kitsejuustu salat 4,5 eurot

Rukkiburger peedikotleti ja sibulamoosiga 4,5 eurot

Peedikotlet riisisalatiga 4,5 eurot