/nginx/o/2010/04/09/346126t1h6693.jpg)
On käes kevadine mahlaaeg, mil tasub kas oma koduaeda või lähimasse metsa minna koos mahlapurgiga - vahtrad ja kased pakuvad pärast tänavust lumerohket talve tõenäoliselt rikkalikku looduslikku mahlasaaki.
On aeg minna metsa mahlale!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et teada saada, kas õige mahlaaeg on juba kätte jõudnud, tasub puu küljest hakatuseks väike oksake murda – murdekohale kohe ilmuv mahlatilk annab alust arvata, et mahlad on liikvele läinud ja võib tegutsema asuda.
Kuigi mahlakuuks peetakse üldjuhul aprilli, pole soojal kevadel haruldane ka märtsikuine mahlajooks. Esimesena hakkab jooksma vaher. Vahtrapuusse võib augu puurida juba siis, kui lumehanged alles õuel ja pinnas sulamata.
Seevastu kasemahl hakkab aktiivselt jooksma alles pärast maa sulamist, kui temperatuur on püsivalt +4 ja +6 kraadi piires. Nii kase- kui vahtramahl on head vereloomele, ergutavad neerude tegevust ja puhastavad seeläbi ka verd, soodustavad soolade eemaldamist organismist ja lahustavad põiekivisid. Vahtramahl on kasemahlast suhkrurikkam ja seetõttu ka magusam.
Kase- ja vahtramahla kogutakse nii, et käsipuuriga tuleb puurida auk puu põhjapoolsele või varjulisele küljele (mahl võib päevi tilkudes sooja päik- se käes käärima minna) maast umbes 0,5 kuni 1 meetri kõrgusele.
Augu läbimõõt võiks olla umbes 3 cm, mitte enam, sest augu suurus iseenesest puu mahlaandi ei mõjuta. augu sügavus sõltub puu vanusest ja jämedusest, 10 sentimeetrist üldjuhul piisab, vanemale puule võib ka sügavama augu puurida.
Kui auk valmis, tuleb sellesse lüüa ca 30-40 cm pikkune süvendatud soonega lehtpuust jooksutila. Kuigi mahla saab nii noorelt kui vanalt puult, on noore puu mahl tunduvalt magusam ning magusam on ka kõrgemal kohal kasvav puu.
Parimat mahlasaaki annavad 20-25-aastased puud. Vahtra käest saab ööpäevas mõne liitri väärt mahla, kaselt aga hea õnne korral kuni 20 liitrit. Kui paari tunni jooksul on näha, et mahla tuleb rikkalikult, tuleks puu juures tihedamini käia, et väärt kraam asjatult maha ei voolaks.
Pikapeale mahla kogus väheneb ja lõpuks lakkab täiesti. Kui puu on mahlaandmise lõpetanud, tuleb jooksutila kindlasti välja tõmmata ja voolida uus, toorest lehtpuust punn ning see kiiluna puusse lüüa, et vältida mädaniku teket ja puu hukkumist.
Augu täitmiseks võib kasutada ka aiavaha või kuusevaiku. Igal juhul tuleks puud pärast mahlasaaki sel moel kenasti tänada, et järgmisel aastal uuesti kohtuda.