Kuidas energia säästmisele strateegiliselt läheneda?

Foto: Marti Arak

Energia sääst on maailmas hetkel megatrendi staatuses. Kuna energiaid, mida hoonetes kasutatakse, on mitmesuguseid, kus printsiipe ja lahendusi säästmiseks on kordades rohkem, siis satuvad soovijad tihti kimbatusse, mismoodi teemaga tegeleda ja kust alustada – mis on mõistlik, mis mitte?

Kui vaadata valdkonda turumahtude aspektist, on siin taga triljonid eurod ning oluliselt puhtam keskkond. Suurest turust tingituna on lahenduste tootjaid, pakkujaid ja valdkonda analüüsivaid ettevõtted väga palju. Valdkonniti leiab külluses lahendusi valgustuses, automaatikas, küttelahendustes, ventilatsioonis, mõõtmises, vees, primaarenergias, päikeses jne. See aga tekitab soovijas segadust, kuhu poole joosta, kui radu on niivõrd palju?

Seetõttu polegi mõistlik valida vaid ühte rada, vaid vaadata teemat strateegiliselt kõiki valdkondi arvesse võttes ja sünergiliselt. Vaid nii tagab parima tulemuse! Mis aga on need valdkonnad või teemad, mis ühte valda, linna, suuremat hoonet või hooneteparki puudutavad? Lähenedes loogiliselt tuleb ette võtta kommunaalarve ning teha kiired järeldused, millest see koosneb - elekter, vesi, küte, haldus, hooldus ja veel mõningad komponendid. Siinkohal aga muutubki teema tihtipeale keeruliseks. Miks ei võiks võtta vaid ühte valdkonda – näiteks küte või elekter, kus esmapilgul tunduvad kokkuhoiukohad ka suurimad?

Vastus on tegelikkuses väga lihtne - kõik on omavahel seotud. Millest koosneb elektrikulu avalikus või ärihoones? Valgustus, ventilatsioon, jahutus, töökohad- ja seadmed ning mõningad tarbijad veel. Seda ei saa vaadata ühe valdkonnana, kuna elekter on vaid osa ventilatsioonist, sama palju on see seotud kütmisega. Jahutus on küll elektri real, aga loogika on sarnane kütmisele ja selle automaatikale kui puhtalt seadmele, mis nurgas töötab. Valgustuses võib elektrikulu olla teatud juhtudel isegi väiksema tähtsusega kui sellega kaasnev hoolduskulu. See lihtne näide annab pildi ette, et sellisel kujul pole teema käsitlemisel mingit mõtet või jääb vähemalt suurem osa tulemusest puudu.

Vaata säästu tervikuna

Seetõttu tuleb vaadata teemat kui tervikut. Vaatluse ja analüüsi alla tuleb võtta järgmised teemad:

1) valgustus ja selle tervikpilt – kulu, hooldus, haldus, juhtimine,

2) küte – alates soojasõlmedest kuni küttekehadeni,

3) ventilatsioon – soojustagastusest kuni automaatikani,

4) vesi – sooja vee tootmisest kuni tarbijateni ning

5) mõõtmine, seire ja hilisem analüüsivõimekus.

Kui vaadelda tervikpilti, on tagatud süsteemne lähenemine, miski ei jää tähelepanuta, tulemused on kordades paremad, lahenduste kvaliteet on kõrgem ning mis kõige tähtsam - kokkuhoid on suurim!

Teemaga tegelemisel peab olema protsess selgelt paigas ja teada. Strateegiline lähenemine algab alati info, materjalide, tarbimisandmete, projektide jms kogumisega. Tulemused saavad olla nii head või täpsed, kui on sisendinfo, mille põhjal koostatakse analüüsid.

Kaasa spetsialistid

Teiseks etapiks on laiapõhjaline ülevaatus, kuhu tuleb kaasata iga valdkonna tippspetsialist. Kahtlemata peavad ühe ärihoone läbivaatusele olema kaasatud elektri-, valgustus-, kütte/jahutus-, ventilatsiooni-  ning mõõtmissüsteemide insenerid. Lisaks tuleb enamikul juhtudel viia läbi täiendavad mõõtmised, mida annab kenasti ülevaatuste vahele integreerida. Kolmandaks etapiks on strateegilise plaani ja meetmete paketi koostamine. Sealhulgas võetakse arvesse kogutud andmed, ülevaatustelt saadud info ning mõõtmistulemused. Lõpp-projekt peab sisaldama reaalseid tehnilisi lahendusi, tasuvusanalüüse ning konkreetset kokkuvõtet raha tootlusest, mille põhjal otsustada, missugune rada jooksmiseks valida.

Tihtipeale pole mõtet koostada standardset auditit, kus analüüsi koostav ettevõte pole võimeline lahendusi ise realiseerima ning see ei kuulu ärimudelisse! On väga tähtis, et sünergia ei oleks tagatud vaid valdkondade ühtsuses, vaid ka asjaolus, et analüüsid, ülevaatus ja lahendused tuleksid sama pakkuja poolt. Sellisel juhul on kliendile tagatud maksimaalne tulemus, madalamad investeeringud, väikseim ajakulu ning mis kõige tähtsam – suurim sääst!