Kolm moodust, kuidas töödeldud toit su tervist rikub

Külmutatud pitsa ja kalapulgad. Foto: Panther Media/Scanpix

Suure tõenäosusega oled ka täna söönud vähemal või rohkemal määral mingeid töödeldud toitusid. Olgu selleks hommikusöögihelbed, lihatoode lõunasöögiks, juust ja küpsised või suisa külmutatud valmistoit, mis läänemaailmast on jõudsalt ka meie poelettidele teed leidmas. 

Töödeldud toidu all mõeldakse suurt hulka söögist, mida me oleme harjunud tarbima. Sisuliselt võib selle all silmas pidada ka tükeldatud ja pakendatud köögivilja, kuigi see ei kaota oma toitevärtust ainuüksi seetõttu, et keegi on selle enne poodi saatmist lahti lõiganud. Kui töödeldud toitudest räägitakse tervislikkuse seisukohalt, peetakse enamasti siiski silmas neid sööke, mida on töödeldud keemiliselt, mitte mehhaaniliselt. Neid, mis sisaldavad rafineeritud koostisosi ja sünteetilisi aineid ning mis ei kuulu tasakaalustatud ja tervislikule toidulauale. 

Peamine küsimus seisneb selles, millest me jääme ilma, kui sööme asju, mille loomulikku olekut on oluliselt muudetud. Verily pöörab tähelepanu kolmele sellest tulenevale probleemile.

Sa sööd rohkem kui peaksid. Meile meeldivad rasvased, magusad ja soolased toidud, sest need sisaldavad toitaineid, mida on eelkõige puhtalt ellujäämiseks vaja. Tänapäeval, kui toit on väga kergesti kättesaadav, ei kehti enam samad reeglid, mis varasematel aegadel. Toidutootjad teavad väga hästi, mille järele meil kõige rohkem isutab ja kasutavad seda meelsasti ära. Sööki nautides (eriti süües kiirustades) on aga väga raske piiri pidada ja aru saada, millal oleks aeg söömine lõpetada. Inimese keeruline mehhanism, mis peaks ajule märku andma, et kulutatud ja saadud energia on tasakaalus, toimis väga hästi siis, kui toit oli raskesti kättesaadav ning inimesed olid heas vormis. Heaoluühiskondade külluslik toiduvalik on evolutsiooni silmas pidades väga uus nähtus ja söömisest saadav heaolutunne võib varjutada keha märguanded selle kohta, et kõht on piisavalt täis, mistõttu sööme me oluliselt rohkem kui vajame. Seda eriti siis, kui see söök on väga maitseküllane ja rasvane.

Sa kulutad vähem kui võiksid. Otsustades, mida süüa, tuleb esmalt teada, kuidas keha seda kasutab. Keskmiselt kulutab keha umbes 10 protsenti oma igapäevasest energiakulust toidu  seedimisele ja neelamisele, kuid see oleneb ka veidi sellest, mida süüa. Näiteks on tehtud uuring, mis näitas, et katsealused kulutasid vähetöödeldud juustust ja saiast tehtud võileibu süües kaks korda rohkem kaloreid, kui oluliselt töödeldud komponentidest tehtud võileibu süües. Valges saias on vähem kiudaineid kui täisterasaias, seega kulub organismil selle töötlemiseks vähem energiat. Kui kogu aeg süüa vaid oluliselt töödeldud toitusid, saab sellest söögist kätte vähem kasulikke aineid ja rohkem kahjulikke aineid. Samas uuringus osalenud katsealused ei osanud isegi erinevate võileibade maitsel vahet teha, mis tõstatab küsimuse, milleks sellist töötlust üldse vaja on?

Sa takistad oma keha normaalset talitlust. Tervisliku söömise tulemus ei ilmne vaid normaalses kehakaalus ja kaunis välimuses. Süües mitmekülgselt saad ka kätte piisavalt erinevaid toitaineid, mida on kehal toimimiseks hädasti vaja. Süües rohkem prebiootikume (seedimatuid kiudaineid, mida saab näiteks rohelistest lehtköögiviljadest ja hernestest) ja probiootikume (elusbaktereid, mida saab näiteks jogurtist ja juustudest) toimib immuunsüsteem paremini. Kui süüa vähem selliseid sööke, mis suurendavad kehas tekkivate põletikke ohtu (näiteks suhkrut, mida leidub pea igas toidus), on sul rohkem energiat ja kaunim nahk. Liigne sool (seda on samuti pea igas toidus) võib tekitada nii suurt veepuudust, et see hakkab häirima und, põhjustab peavalu ja kurnatust. 

Töödeldud toitude vältimine ei tähenda seda, et nüüd peaks maale kolima ja hakkama ise majoneesi tegema. Nii nagu ikka, on tervislik mõõdukus ja tasakaal, teadlik söömine. Konservoad või külmutatud puu- ja köögiviljad on kahtlemata tublid söögid ja neid ei tule karta. Aga jäta vahele tervislikkuse sildi all müüdavad trenditoidud ja liigselt töödeldud söögid (salendavad hommikusöögihelbed, rasvavaba jogurt, vitamiinidega rikastatud joogid jms), mida sul tegelikult vaja ei ole.