Puust ja punaseks: millised on eluruumile esitatavad nõuded

Elumaja. Foto: www.flickr.com

Tänapäeva elumaja peab lisaks vihma ja tuule eest kaitsmisele vastama veel väga paljudele kriteeriumitele. Maakler Kaupo Mõttus kirjutab, millised nõudmised eluruumile kehtestatud on. 

Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruum peab olema selline, kus inimesel on võimalik ööpäevaringselt viibida. Nõuded esitatakse praktiliselt kõigile eluruumi elementidele, kusjuures suvilas ja aiamajas asuvale eluruumile neid nõudeid ei kohaldata.

Kehtestatud on nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m², laius (vastasseinte vaheline kaugus) vähemalt 2,4 meetrit ja kõrgus vähemalt 2,5 meetrit.

Ühe korteriga elamu puhul peab kõrgus olema vähemalt 2,3 meetrit. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt poole toapinna ulatuses, seejuures võetakse pinna arvestamisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Viimane on vajalik teadmine, kui tahetakse korterit laiendada pööningule.

Kui palju uksi, kui palju aknaid?

Nõuded esitatakse ka eluruumi ustele ja akendele. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks. Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks välisukse puhul 900 mm laiuses, sise- ja rõduukse puhul 700 mm laiuses ning vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm laiuses. Ukseava kõrgus peab olema vähemalt 1,95 meetrit.

Lisaks peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Selleks, et tagada ruumis piisav loomulik valgus, peab akna suurus olema minimaalselt 1/8 põrandapinnast. Lihtsamalt seletatuna tähendab see seda, et 8 m² suuruse ruumi aken peab olema vähemalt 1 m².

Kui soe ja kui niiske õhk?

Eraldi nõuded esitatakse ka eluruumi sisekliimale. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vajaliku õhuhulga arvestamine on arhitekti/inseneri töö ja see sõltub piirkonnast, kus eluruum asub.

Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta ning keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele.

Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase tunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Rusikareegel ütleb, et eluruumis peaks olema sooja 21 °C, v.a esikus ja garderoobis, kus temperatuur võib olla 19 °C. Pisut leebemad nõuded esitatakse kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavale eluruumile, kus ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 °C.

Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ega tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.

Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

Kas tualett peab olema?

Lisaks peab meil olema võimalus viisakalt ja mugavalt oma hügieeni eest hoolitseda ning selleks on esitatud eraldi nõuded tualetile ja veevarustusele. Eluruumis peab olema tualett. Selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Samuti peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus. Kui seda pole, peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.