Kas kinnisvarabuum tuleb või mitte?

Ehitustegevus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Aina kerkivad kinnisvarahinnad ning uusarenduste hulk, mida kas alles ehitatakse või juba müüakse, paneb küsima, kas ajalugu kordub ja seisame taas silmitsi kinnisvarabuumiga.

Lihtinimesel, kes kinnisvarateemaga kursis pole, on üsna raske hinnata, kas tegu on buumiga või mitte. Mitu oma kodust unistavat peret on praegu laenuvõtmise ja korteriostu mõtte ootele pannud, lootes, et kohe mull lõhkeb ning hinnad langevad.

Millised märgid aga tegelikult buumi iseloomustavad? «Buum on nii-öelda mulli paisumine spekuleerimise teel, mille aluseks on raha paigutamine mõnda kindlasse kaubagruppi kiire kasu saamise eesmärgil,» seletab Uue Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. Kindel osa buumist on tema sõnul ka finantskohustuste võtmine, et rahateenimisvõimalusest mitte ilma jääda. Buumi vältimatu lõpp on aga mulli lõhkemine: lakke kerkinud hinnad peletavad kliendid eemale ning professionaalid lahkuvad skeemist, et raha tipphetkel välja võtta. «Toimub lõhkemine, mis sunnib omakorda inimesi kaupa kiirelt müüma, et saada sissepandud rahast veel võimalikult palju tagasi või vähendada võetud finantskohustusi. Võidavad vaid esimesed,» räägib Vähi.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing lisab, et hea indikaator on ka hindade ja tehingute arvu kiire kasv keskmisest pikema aja jooksul. «Reeglina ületab see üldist majanduskasvu ehk kinnisvarahinnad kasvavad kiireni ja mitmekohaliste numbrite võrra. Nagu eelmine kinnisvarabuum näitas, ulatus kasv 10–20 protsendi vahele kuus,» toob ta näite.

Buumi on pisut aimata