Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Huvitav lahendus: kui tahad, võta loom vaid suveks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees/Scanpix

Kui oled alati mõelnud, mis tunne oleks olla loomapidaja, siis nüüd saad seda mingite pikemaajaliste kohustusteta rahulikult proovida.

Nii mõnigi neist, kel maakodu olemas, on mõlgutanud mõtet, et mis oleks, kui võtaks sinna kanad, mõne kitse... Nüüd saab seda, kuidas siis täpselt oleks, muretult järele proovida ilma, et päris täiskohaga loomapidajaks hakkama peaks. Nimelt pakub ettevõte MyColand loomarendi teenust, mis tähendab just seda, et võtad endale kitsed või kanad, proovid järele, kuidas on, ja kui üldse ei meeldi või kauem kui suve lõpuni pidada ei saa, siis annad tagasi.

Selline loomapidamine tundub küll üsna mõeldav kusagil talumajas, aga mis siis, kui tahaks näiteks kitsed võtta linnamaja aeda? «Kõik sõltub ühiskondlikest reeglitest ja hoiakutest, nii nendest mis kirja pandud määrustes kui ka kirjutamata reeglitest. Peab arvestama, et loomad-linnud on häälekad ja nende elutegevuse jääkproduktidel võib olla häiriv lõhn. Kui kedagi tihedamalt asustatud punktides pidada, siis ehk kanu (ilma kuketa) ja väiksemaid puuris peetavaid loomi... Kõikide loomade puhul peab arvestama nende vajadusega liikuda, toituda, närida ja nii edasi,» ütleb ettevõtte esindaja Raivo Raspel. 

Fakt, et loomi sedasi väljarentides pisut edasi-tagasi solgutatakse, võib mõne väga empaatilise inimese küll murelikuks muuta, kuid Raspel ütleb, et väga südant valutada ei maksa. «Eks igasugused uued olud, nii transport, asukohamuutus kui ka näiteks söödavahetus tekitab elukatele suuremal või vähemal määral stressi. Sellega tuleb arvestada ja vastavalt käituda: transportida lubatud transpordivahendites pädeva saatjaga, hoida koos sama karja ja sama hierarhiaga liikmed, mitte asukohavahetustega liialdada, arvestada söötade vahetamise reeglitega ja nii edasi,» õpetab ta. Raspel kinnitab, et kitsed on üsna käbedad kohanejad, kuna ka püsielukohas tuleb neil vähemasti kaks korda aastas kolida: kevadel suvekorterisse ehk karjamaale ja sügisel talvekorterisse ehk lauta.  

Saab ka päriseks

Loomade-lindude pidamiseks läheb lisaks neile endile veel üht-teist vaja, kitsedele näiteks elektrikarjuseid, aga kõike ei tule endale päriseks koju osta. Elektrikarjuse  keskseadme näiteks saab samuti rentida, endal tuleb küll muretseda elektrikarjuse traat. 
Ja neile, kes kanarentimise plaani peavad, ütleb Raspel, et sel aastal on linnugripi ohu tõttu nende pidamine väheke keerulisem: päris vabalt sulelistel aias ringi silgata lasta ei saa, võrk peab kaitseks peal olema ja aed ümber. Aga kõige pidamiseks vajaliku hankimisel aidatakse algajat igal juhul nõu ja jõuga.

Kellele siis suve lõpuks kitse- või kanatalitamine väga meeldima hakkab ja võimalik luua ületalve pidamiseks sobivad tingimused, see saab loomad või linnud päriselt välja osta. Aga võib ka talveks tagasi viia ja kevadel uuesti tuua. Raspel ütleb, et nende endi loomapidaminegi sai alguse juhusest ja emotsiooniotsusest ühel laadal, kus müüjal oli üle Kameruni kääbuskitsede kari. «Nüüdseks oleme jõudsasti tarkust ja kogemust kogunud ning jõudnud majandamisega uude etappi: sellel aastal paneme aluse oma tõukarjale. Tulemas on puhtaverelised Boeri lihakitsed ja Anglo Nubian piimakitsed. Lisaks ei imesta kui järgmisena liiguvad mõtted meierei ja kitsejuustu radadele,» räägib ta. 

Tehtud varemgi

Teenuse näol iseenesest pole tegemist millegi täiesti enneolematuga. Näiteks kanade renti pakub lisaks veel selline ettevõte nagu Viirelind. Ka kitsesid ja lambaid on ennegi rendile võetud ja talveks talvekorterisse tagasi viidud, kuid enamasti on tegemist siis ikkagi püsivama suhtega, kus loomad järgmisel kevadel sama suveomaniku juurde  tagasi kolivad ja nii aastast aastasse. 

Kanarenti on varem näiteks katsetanud Katri Reinik, kes sulelised oma kanapidajast sõbranna käest sai. «Mul käib igal suvel kolm kana maakodus. Ma ei ela ise aastaringselt seal ja pole sellist sooja kohta ega võimalust, kus kanad talvituda saaks. Sõbranna rendibki siis mulle mõned kanad  välja ja terve suve saame oma kodukanamune. Mulle väga meeldib, lastele ka,» on Katri väga rahul. Et selline suvekodusse  kolimine linde kuidagi häiriks, seda pole naine aastate jooksul täheldanud. «Nad on pigem rõõmsad, et saavad rohkem personaalset tähelepanu, usun ma,» ütleb ta.

Tagasi üles