Ehitusmess: ökoehituse töötubadest leiab ohtralt nippe krohvimiseks (1)
/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
7. aprill 2017, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Näituste messikeskuses toimuval rahvusvahelisel ehitusmessil Eesti ehitab 2017 õpetati teiste ökoehituse töötubade kõrval kõiki huvilisi savikrohvi kasutama.
Ehitusmessil Eesti ehitab 2017 toimus täna Eestimaaehitus MTÜ boksis ökoehituse töötuba. Seal näitasid professionaalsed ehitajad Krohwin OÜst erinevaid viise, kuidas pindadele savikrohviga huvitavaid tekstuure luua.
Rohkem savikrohvist
Savi on Eestis sadade aastate pikkuse traditsiooniga ehitusmaterjal. Põhja-Eestis levib piki mererannikut kitsal ribal Kambriumi sinisavi, Lõuna-Eestis leidub Devoni punkat tooni savi ning üle kogu Eesti Kvaternaari savi.
Siseviimistluses kasutatakse savi koos liiva ja veega krohvi koostisosana. Tihti lisatakse juurde ka erinevaid sidusaineid, mis tekitavad pinnale eriti omapärase tekstuuri. Savikrohvi sobib kasutada pigem vähemkäidavates ruumides, näiteks magamistubades ja tänu aurude ja lõhnade sidumisele ka köökides.
Pinna ettevalmistamine
Savikrohvi aluspinnaks sobivad paljud materjalid: betoon, kivi, vana krohvipind, palk, laudis, ehitusplokid ja -plaadid. Kui soovid krohvida puitpinda, tuleks kasutada ka alusmaterjali, näiteks hõredat pilliroomatti, mis aitab krohvil kinni püsida.
Et krohv korralikult nakkuks, tuleks aluspind esmalt üle niisutada. Niisutamine peab järgnema ka enne iga uue kihi paigaldust.
Krohvimine
Alustamiseks tuleb krohv kuivsegust ja veest kokku segada ning seejärel segu labida ja liibiga pinnale kanda.
Krohvitavale pinnale tuleks kanda pigem rohkem, kuid õhukeseid kihte. Traditsioonilisel krohvil on vähemalt kolm kihti: hõre pilliroomatt, sisseviskekiht, täitekiht ning viimistluskiht. Välistingimustes paksema krohvikihi saamiseks võib täitekihtide arvu suurendada. Kolmes kihis krohvides peaks krohvi paksus olema umbes 20-25 millimeetrit ning välistingimustes veidi suurem.
Viimistlemine
Võimalik on saavutada nii sile pind kui ka tekstuurne kare pind. Erinevaid tekstuure saab luua nii labidaga, pintslite kui ka plaatimiseks mõeldud hõõruti ja käsnaga.
Segule võib lisada igasuguseid sidusaineid nagu purustatud pilliroog, hundinuia vill, taimekiud ja palju muud. Need moodustavad krohvis loodusliku tekstuuri ja jätavad pinnale ainulaadse efekti. Sellisel juhul tuleb pind pärast krohvi peale kandmist märja käsnaga üle käia.
Traditsiooniliselt krohvipinnad värvitakse, kuid savi laia värviskaala tõttu on võimalus saavutada värvilahendus, mis hilisemat värvikihti ei vaja. Sellisel juhul tuleks krohvitud pind katta siiski kruntkihiga, näiteks tselluloos- või kaseiinkrundiga.
