Võrdõigusvolinik: seadus ei luba korteriomanikel lastega üürnikest keelduda

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kuna möödunud nädalal ajakirjanduses ilmunud materjalidest võis jääda mulje, et üürileandjal on õigus korteri väljaüürimisest keelduda põhjendusel, et üürnikul on lapsed, võttis teemal sõna võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kelle sõnul see sugugi nii pole.

Võrdõigusvolinik Pakosta läkitas täna Maaklerite Kojale kirja, milles tundis muret, et lapsevanematele on loodud vale mulje ja meenutas, et Eesti seadused keelavad väljarentimisest keelduda põhjendusel, et üürnikul on lapsed. 

Pakosta tõdeb Postimehele, et üürileandja mure oma vara pärast on arusaadav: lapsed võivad vahel üsna pööraselt käituda ja kes teab, millised mälestused vägitükkidest üürileandjal endal oma lapsepõlvest on. «Loomulikult ei pea üürileandja vastavaid kahjusid kandma. Oma vara üürileandmisel mistahes vanuses inimestele või ka inimestele koos nende neljajalgsete sõpradega on mõistlik vara võimalikult täpselt kirja panna ja isegi üles pildistada. Sellisel juhul saab kahjustusi pärast täpselt hinnata ja kui üürilepingus on kenasti kirjas, et tavapärast kulumist ületav tuleb üürnikul tasuda, siis nii ongi,» pakub võrdõigusvolinik olukorrale ühe võimaliku lahenduse.

Kahjustuste eest peaks korteriomanikku kaitsma ka tagatisraha, lisaks on võimalik küsimust arutada kindlustusega. «Lisaks on lapsevanemad palju korralikumad üürnikud - nad on vähe mobiilsed, neil pole võimalik päevapealt haihtuda ning nad hindavad palju kõrgemalt turvalise kodu olemasolu. Seega on majanduslikult kasulik ja lisaks ka tervemõistluslik lapsevanematega üürilepinguid sõlmida, ja nagu iga teise lepingupartneriga, tasub need teha korralikult,» sõnab Pakosta.

Lastest ei pea rääkima

Pakosta möönab, et reaalsuses on seadusi tundval korteriomanikul selleks, et mitte diskrimineerimissüüdistust saada, lihtne seda lihtsalt mitte põhjendusena välja tuua. Siinkohal soovitab võrdõigusvolinik üürnikul end seadustega kurssi viia ja järjekindel olla: kasutada sõltumatute tunnistajate abi ja suhelda kirjalikult ning jätta üürileandjale võimalikult vähe võimalust muude põhjenduste taha pugeda.

Kui aga üürileandja kohe tunnistab, et ta lastega üürnikke lihtsalt jutule ei võta, võib talle pikemata diskrimineerimissüüdistuse esitada. «Samas võib ema kindlameelse näoga üürilepingu ainult endale sõlmida, lastest piiksatamatagi. Sest juba sõlmitud üürilepingu alusel on lapsevanemal täielik õigus kõik oma mudilased endaga koos sisse kolida,» meenutab volinik.

Alljärgnevalt avaldame Liisa Pakosta Maaklerite Kojale läkitatud kirja täies mahus: 

Lähtudes Eesti Päevalehes ilmunud loost ja sellega seonduvast repliigist avaldan muret, et Eesti lapsevanematele on loodud eksitav infoväli. 

Nimelt on Eesti seadustes otsesõnu keelatud korterite väljarentimisest keeldumine selle tõttu, et üürilevõtjaks on lapsevanem. Kuna leheloos annavad eksitavat infot ka maaklerid, siis palume täiendada kinnisvaramaaklerite koolitust võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse tutvustamisega selles lühikeses osas, mis ühe hea kutselise maakleri tööd puudutab. 

Selgitan siinkohal, et lapsevanemad on seadusega kaitstud samamoodi eluruumi üürilepingu sõlmimisel nagu teisest rahvusest või rassist isikud, või teise nahavärviga isikud. Lapsevanemate diskrimineerimise keeld tuleneb soolise võrdõiguslikkuse seadusest. Selle seaduse § 3 lg 1 punkt 3 ütleb sõnaselgelt, et otsene sooline diskrimineerimine on kõikides ühiskonnaelu valdkondades muuhulgas ka halvem kohtlemine lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Ühiskonnaelu valdkonnad on muuhulgas loetletud võrdse kohtlemise seaduses, kus eluaseme kättesaadavus on eraldi välja toodud. 

Näitlikustan: ütleme, et korterit pakutakse rendile ja nõutud summa eest on korteri valmis rendile võtma üksikema koos oma tütrega. Temaga üürilepingut ei sõlmita, viidates lapsele. Üürileping sõlmitakse järgmiste üürileküsijatega, kelleks on näiteks kaks täiskasvanud naist. Sellisel juhul on võrdlusgrupid täiesti ilmselt võrdsed ning üürileandja on diskrimineerinud lapsevanemat tema lapse tõttu, jättes ta eluruumist ilma. Lapsevanemal on sellisel juhul õigus pöörduda politseisse karistusseadustiuku § 152 alusel. Võrdsete võimaluste volinikuna pakun tasuta õigusnõustamist lastega peredele, kes sellisesse olukorda on sattunud, ja juhul, kui on tõendatud, et üürilepingut ei sõlmitud laste tõttu. Eesmärgiks on ju üldarusaadavalt see, et laps leiab endale kodu, et last ei tõrjutaks igalt poolt eemale ka siis, kui lapsevanemal ei ole piisavalt raha oma kodu ostmiseks. Laste huvide kaitsmise soovist on ajendatud ka käesolev kiri, samuti soovist, et maaklerid ei levitaks eksitavat teavet, justkui poleks tegu diskrimineerimisega või justkui poleks lastega peredel riiklikku kaitset diskrimineerimise eest.