Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kinnisvaraarendajad tahavad teada, mis teeb eestlasi õnnelikuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uusarendus Tallinnas J. Poska tänaval.
Uusarendus Tallinnas J. Poska tänaval. Foto: Scanpix/Postimees/Jaanus Lensment

Kas poleks tore, kui saaks omale kodu valida nii, et sellel oleks kohe olemas kõik unistuste omadused? Tänu arendajate tehtavatele uuringutele ei pruugigi see tulevikus enam kuigi ulmeline olla. 

Ajad, mil arendaja lükkas suvalisele põllulapile majakarbi püsti, ehitas selle heal juhul lõpuni valmis ja jättis kõik muu ostja mureks, on ilmselt alatiseks möödas. Praegu panustavad kinnisvaraarendajad üksteise võidu sellesse, et konkurenti paremini läbimõeldud arendusega üle trumbata, ja on taibatud, et rolli mängib selles terviklik elukeskkond. Mida inimesed kodu juures oluliseks peavad, tehakse kindlaks uuringutega.

Nii esitleski möödunud nädala lõpus oma õnneuuringu tulemusi kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte Bonava. Uuring tehti kaheksas riigis: Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal, Eestis ja Lätis.

Selgus, et kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonna üle 50–60-aastased kaaslasega elavad koduomanikest naised, kõige õnnetumad aga üksikud noored üürikorteris elavad mehed. Õnnelikkuse indeksi sajapunktisel skaalal oli Eesti näitaja 65. Võrdluseks: kaheksast osalenud riigist olid oma kodukeskkonnaga kõige rohkem rahul rootslased, kelle indeks oli 79. Kodukeskkonna juures peavad eestlased kõige tähtsamaks teguriks turvalisust.

Tagasi üles