:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
/nginx/o/2017/04/12/6542673t1h3bb1.jpg)
«Olen üürinud elu jooksul kolme korterit ja kõigil kordadel olen pidanud mina maakleritasu maksma. Miks peab üürnik selle eest maksma, kui teenust tellib tegelikult üürileandja?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: miks pean mina korterit üürides maakleritasu maksma? (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab maakleritekoja juhatuse liige Margit Sild:
Võlaõigusseaduse § 658 lg 1 kohaselt peaks maakleritasu maksma käsundi tellija ehk üürileandja, kes palkab maakleri.
Kinnisvaraturul on aga levinud see, et maakleritasu küsitakse üürnikult. Tekib küsimus, kas see on õigustatud.
Võlaõigusseaduses kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk poolte kokkuleppel on võimalik võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda.
Seega on kokkulepe, et vahendustasu maksab üürnik, seaduslik. Kuivõrd üüriturg on väga aktiivne, näevadki paljud üürileandjad võimalust, et vahendustasu maaklerile maksaks üürnik.
Igal juhul peab info, kui üürnik peab maksma vahendustasu, olema välja toodud üürikuulutuses ning maakler peab esitama teenustasu kohta arve.
Kokkuvõtteks võib kirjeldatud olukorrale ja seadusele toetudes öelda, et kuigi võlaõigusseaduse järgi peaks maakleritasu maksma käsundi tellija, kasutavad üürileandjad enamasti siiski võimalust sellest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.