Sauvignon Blanc on prantsuse päritolu viinamarjasort, millest valmistatud veini võib kirjeldada ka täielik veinivõhik: see lõhnab värskelt nagu äsja niidetud muru ja maitseb kui tikker. Ilmselt oli see ka üks Sauvignon Blanci buumi põhjuseid.
Ostes supermarketist Uus-Meremaa Marlborough’ piirkonna Sauvignon Blanci, saategi tugevalt karusmarjase, natuke rohuse ja värskendava valge veini, mis on pandud enamasti keeratava korgiga pudelisse. Viimase kümne aastaga on sealsete viinapõldude ala kasvanud viis korda ning nüüdseks ületab see kogu Austria ja Itaalia Sauvignon Blanci kasvuala kokku.
Uus-Meremaa Marlborough on muutunud lausa Sauvignon Blanci sünonüümiks, mistõttu on mõneti unustatud, et selle veini nägu võib olla mitmekülgsem ja et tegelikult on sellel viinamarjal rohkem stiile. Põhiliselt kolm: prantslaslikult lilleline ja aromaatne, uusmeremaalikult roheline ja isegi toores ning seguveinides elavaloomuline ja värske.
Parim vein, mida Sauvignon Blancist saab teha, on kuninglikust Loire’i jõe orust pärit Sancerre.
See viinamari kasvab hästi jahedamates piirkondades, kus värsked ja happesed nüansid avalduvad kõige paremini. Enamasti ei ole Sauvignon Blanc pikaajaliseks säilitamiseks ja seda juuakse noorelt, sest veini hinnatud mustasõstralehesed ja kiivised aroomid ei püsi kaua, ajaga tekib veinile spargli aroom.
Hing ja kodu Prantsusmaal
Kuigi praeguseks on Sauvignon Blanc levinud kõigisse maailma jahedamatesse veinipiirkondadesse, asub selle viinamarja hing ja kodu Prantsusmaal. Parim vein, mida Sauvignon Blancist saab teha, on kuninglikust Loire’i jõe orust pärit Sancerre. See piirkond jääb natuke eemale aristokraatlikest lossidest ja mitte eriti kaugele Chablis’ linnakesest, mida Sancerre’iga seob ühine lubjane pinnas. Muide, veel 1960. aastatel pakuti Sancerre’i Pariisi kohvikuterrassidel lihtsa klaasiveinina, kuid see võlus oma mahlase happesuse ja karusmarjaste nootidega nautijaid niivõrd, et sellest sai kultusvein.