Konverents: magalarajoonid tuleks siiski lammutada?

Foto: Scanpix/Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli konverentsil "Lammutus ja renoveerimine" peeti eile diskussioon selle üle, kas magalarajoonid tuleks lammutada või renoveerida. 

Vestlusringis osalesid Maria Derlõš Linnalaborist, Jarek Kurnitski TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituudist, Vaido Leosk ettevõttest E-Betoonelement AS ja Priit Luman Nordeconist.

Osalejad olid üksmeelel, et alati ei piisa vaid renoveerimisest, läbi tuleks mõelda ka see, kuidas lahendada muud aspektid, näiteks parkimine. 

«Vanad majad võetakse maha lõpuks ikkagi. Põhjuseks on korterite põhipaanide tänapäevatingimustele mitte vastamine või majade moraalne vananemine,» avaldas arvamust Priit Luman. 

Ka Vaido Leosk ei eita, et see  on tõenäoline tulevikuväljavaade. «Enne siia tulekut vaatasin kinnisvaraportaalist hindu ning hinnaerinevused uusarenduste ja vanade korterite vahel olid umbes 700-800 euro vahel ruutmeetri kohta Mustamäel. Võib-olla oleme me jõudmas lähedale ka korterelamute lammutamise perioodile,» ütles ta.

Samas on ka renoveerimistehnikad arenenud ja kui varem räägiti, kuidas nõukogudeaegsete korterelamute  renoveerimise ajaks on vaja majad inimestest tühjaks kolida, siis täna see enam nii ei ole. «Tänapäeva renoveerimise tehnoloogia on arenenud juba nii kaugele, et inimesi ei ole vaja suurema renoveerimise ajaks oma kodudest välja tõsta,» ütles Jarek Kurnitski. 

Seega pole renoveerimine  siiski enam nii ülejõukäiv ülesanne nagu veel mõned aastad tagasi tunduda võis.

Diskussiooni kuulama tulnute vahel läbiviidud küsitlus näitab samuti, et ei saa üheselt öelda, kas vanad majad peaks lammutama või renoveerima, pigem soovitakse näha mõlemat: 59 protsenti vastanuist oli renoveerimise, 41 protsenti lammutamise poolt.

TTÜ ehituskonverentsil toimunuga ja muude diskussioonil avaldatud seisukohtadega saab tutvuda blogis.