/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/04/21/6572689t1hb003.jpg)
Millisele majaomanikule ei meeldiks lokkav ja lopsakas iluaed. Paraku eelistavad paljud paljast muruplatsi, sest peljatakse taimede eest hoolitsemist. Mis aga oleks, kui saaks rajada aia, mis hoolt peaaegu ei vajagi?
Aiakujundaja: laisk lillesõber võiks kaaluda hooldusvaba iluaia rajamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline võimalus on nimelt täiesti olemas. Aia- ja maasikukujundaja Ülle Grišakov ütleb, et päris hooldusvabaks sellist aeda tõele au andes ehk nimetada ei saa, eelkõige on tegemist laisa inimese aiaga, mis pisikest panust siiski vajab. Istutusjärgsel juurdumisperioodil tuleb pühenduda taimede kastmisele, kuid hiljem läheb elu muretumaks.
«Juhul, kui krundil on võimalik säilitada seal kasvav taimestik, siis jääb aed peaaegu hooldusvabaks. Värskete istutuste puhul tuleks siiski jälgida, et taimedel oleks juurdumiseks piisavalt niiskust,» räägib Grišakov.
Et aiaga vähe muret oleks, tuleks tema sõnul unustada sellised töömahukad taimed nagu suvelilled, roosid ja katmist vajavad igihaljad liigid, kuid ainult sellest ei piisa. «Hooldusvaba aed eelkõige eeldab aia läbimõeldud planeeringut, vähe hooldust nõudvaid pinnakatteid ja kasvukoha tüübile (see tähendab näiteks pinnast ja valgustingimusi arvestades) õigesti valitud taimi,» selgitab Grišakov.
Ta meenutab, et aia kujundamisel ei keskenduta ainult taimedele, sest aed koosneb ka paljust muust: selgroo moodustavad sageli teed, trepid, müürid ja üldine struktuur. «Struktuuri võivad täiendada juba nii krundil kasvavad taimed kui ka mõistlikult valitud istutused,» lisab ta.
Kuidas täpselt hooldusvaba iluaiaga algust teha ja mida selleks vaja on, sellest räägib Ülle Grišakov sisustusmessil Interjöör 2017 22. aprillil kell 12.10.