:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
/nginx/o/2017/04/26/6594611t1h24c5.png)
Ise remondi tegemine võib olla lõbus ning sellega on hea võimalus ka kõvasti raha säästa. Kahjuks ei jää aga tulemus alati selline, nagu ette kujutatud. Siin on mõni viga, mida ise remontides eriti tihti tehakse.
Ehitusspetsialist: sagedasemad vead, mida kodu remontimisel tehakse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallitavad vannitoad
Ehitus ja Remonditööde OÜ juhataja Marko Sultsi sõnul tulevad ehitusvead kõige teravamalt esile märgades ruumides: saunades, duširuumides ja vannitubades.
«Üks peamisi vigu, mida tehakse, on hüdroisolatsioonitööde ja ventilatsioonisüsteemi tegemata jätmine,» kommenteeris Sults. Kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel täidis on poorne ja loob niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks, ei saa ainuüksi keraamiliste plaatide paigaldamisega pinda vettpidavaks muuta.
«Kui põrand, seinad ja lagi on jäetud hüdroisoleerimata, tekib üsna ruttu keraamiliste plaatide vuugivahedesse ja silikoonitud servadesse hallitus. Lisaks kipuvad keraamilised plaadid seintest lahti tulema ja ruumis võib olla tunda niiskuse ja hallituse lõhna,» lisas Sults.
Kõige mugavam on plaatide aluspinna hüdroisoleerimiseks kasutada võõbatavaid hüdroisolatsioonimastikseid, mis muudavad pinna täielikult vettpidavaks.
/nginx/o/2017/04/26/6594653t1hc1d8.jpg)
Krigisevad põrandad
Peale vettpidamatute ja hallitavate vannitubade, tehakse Sultsi sõnul tihti vigu ka põrandate uuendamisel.
«Sageli on kodudes vahetatud parkett või paigaldatud mõni muu põrandakate eesmärgiga vabaneda vetruvast ja kägisevast põrandast. Kahjuks ei aita põrandakatte vahetus neid probleeme lahendada. Sellisel puhul on tarvis aluspõrand lahti võtta ja vajadusel asendada puitkonstruktsioonid või valada uus betoonpõrand, võimalusi on mitu.
Seega tuleks enne põrandakatte vahetamist teha kindlaks, kas aluspõrand on stabiilne ja vastupidav. Kasutades nüüdisaegseid kattematerjale korraliku aluspõranda peal, on võimalik saavutada pikaajaline ja kvaliteetne tulemus.»
Hooletu tapeetimine
Tihti on kodudes märgata ka muhklikult kuivanud või rebenenud tapeedinurki. Selle vältimiseks ei tohiks paani tõmmata liiga pikalt üle nurga ning paani lõikekoht peaks teisele seinale jätkuma vaid mõne sentimeetri võrra.
Samuti arvatakse sageli, et tapeet katab kõik vead seinapinnal, kuid tegelikult tõstab see tasandamata kohad hoopis esile. Värvimata pinnad tuleb enne tapeetimist kindlasti vähemalt tasandada ning heal juhul ka kruntvärvi või liimikihiga katta. See vähendab ka seina poorsust ning teeb tapeedi seinapaneku lihtsamaks.
/nginx/o/2017/04/26/6594677t1h1eb5.jpg)