Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Lugeja kehv kogemus: miks oma kodu pereliikmele üürida ei tohi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: www.flickr.com

Kuigi lähedane inimene võib tunduda ideaalse üürnikuna, ei tohiks kodu tegelikult pereliikmele või sõbrale kunagi üürile anda. Sellest tõuseb peaaegu eranditult ainult pahandust.

Üürileandja ja üürniku suhe on alati väga täpselt paika pandud ja arusaamatuste vältimiseks fikseeritakse kõik tähtsad punktid lepingus. Mis aga saab siis, kui üürid korteri välja sõbrale või sugulasele? Tihti tekib mõlemal poolel tunne, et sellisel juhul tavalised reeglid ei kehti, ja alguse saavad jamad. 

Postimehe koduportaali anonüümseks jääda soovival lugejal on omast käest võtta väga kehv kogemus. «Mu tädi lahutas abielu samal ajal, kui meie abikaasaga vanast kodust välja kolimas olime. Plaanisime selle välja üürida, aga kuna tädi vajas kohta, kus end pisut koguda, leppisime kokku, et ta elab meie korteris kuu ja maksab vaid poole summast, mida muidu olime plaaninud küsida. Ühtki lepingut me ei teinud,» räägib lugeja. 

See, nagu selgus kuu hiljem, osutus saatuslikuks veaks: kui tädi omal algatusel lahkuma ei asutanud ja raha ka maksta ei tahtnud, pärisid korteriomanikud aru, millal pinna vabaks võiks saada, ja sattusid väga ebamugavasse olukorda. 

«Tädi küsis, kas mul temast kahju üldse ei ole, kuidas ma ta lihtsalt tänavale viskan. Kokkulepitud summa maksis ta ära, aga ära minna üldse ei tahtnud. Palusin oma isal ehk tema vennal asi ära lahendada ja kuidagi õnnestus tädil tema abiga endale pärast mitmenädalast kemplemist uus elamine leida,» ütleb lugeja. 

Kogemus rikkus aga suhted, sest tädi arusaam sellest, mida pere heaks peaks tegema, ei kattu korteriomanikust lugeja arusaamaga. Tüli korteri vabastamise pärast rõhub endiselt tema ja tädi suhteid ning tädi ei taha enam eriti ka vennaga suhelda. 

«Ma poleks arvanud, et heateost selline jama sünnib. Meil oli tegelikult seda korteri üürist saadavat raha väga vaja ja kokkuvõttes kahekuiseks veninud viivitus väljaüürimisel mõjutas meie majanduslikku seisu oluliselt. Meie enda pere seisu silmas pidades tegimegi talle suure teene. Tema meelest oleksime pidanud tegema veel suurema,» räägib kinnisvaraomanik.

Miks ei tohiks kodu lähedasele üürile anda? 

  • Pahatihti võib säärase üürnikuga tekkida kiusatus lepingut üldse mitte sõlmida: lähedast ju ikka usaldad. See on aga juba esimene viga, sest siis pole kummalgi poolel erimeelsuste tekkimisel millelegi tugineda.
  • Kuna te olete lähedastes suhetes, võib üürnik eeldada, et teed talle palju enam järeleandmisi kui tavalisele üürnikule. Näiteks pigistad silma kinni, kui üürisumma õigeaegselt ei laeku.
  • Kui korteri üleandmisel ilmnevad mingid puudused, võib üürnik eeldada, et ka sellest pole probleemi, sest jällegi: oma inimene. Kõik kahjustused ja muud seisukorra parandamisega seotud väljaminekud jäävad siis omaniku kanda.
Tagasi üles