Politsei kinnitusel sai põleng Tsahkna kodus alguse õhksoojuspumbast

Põhja prefektuur kinnitas, et põleng minister Tsahkna kodus sai alguse õhksoojuspumba veast. Kuidas selline asi aga juhtuda saab?

Põhja prefektuur teatas õhtul kella 18 paiku, et Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ametnikud käisid koos Eesti Kohtuekspertiisi tulekahjude eksperdiga päeval uuesti sündmuskohal ning nende kinnitusel sai tuli alguse õhksoojuspumbast. Praeguseks on selge, et tegu oli õnnetusega. Politsei ei kahtlusta süütamist ning kuriteole viitavaid tunnuseid ei ole. Seetõttu ei alustata ka kriminaalmenetlust.

Päästeameti pressiesindaja Indrek Hirs ütles varasemalt, et üldiselt pole õhksoojuspumpadest alguse saanud tulekahjud sagedased. «Paar sündmust meenub. Kõige traagilisem õnnetus, mis sai alguse õhksoojuspumbast, leidis aset möödunud aasta veebruaris. Siis hukkus sellisest pumbast alguse saanud elumaja tulekahjus Viimsi vallas Püünsi külas vanem naine. Eelmise aasta detsembris süütas kärssama läinud õhksoojuspump Lääne-Virumaal Sõmeru alevikus köögi seina ja lae,» meenutab ta.

Arvestades, et sellised masinad on üsna võimsad paljude kontaktide ja ühendustega elektritarbijad, on tõenäosus riketeks küllalt suur. Õhksoojuspumpa peaks paigaldama ja hooldama mõni spetsiaalne firma. Kui endal teadmisi napib, võib seadme paigaldamisel tekkida vigu. 

Hooldus on ohutuse huvides

Õhksoojuspumpade müügi ja paigaldusega tegeleva ABC Kliima direktor Priit Pärn ei pea väga tõenäoliseks, et minstri maja põleng just õhksoojuspumbast alguse sai. Ta ütleb, et mingi võimalus on, et süüdi on elektrijuhtmestik. «Sellisel juhul on tegemist halva elektriühenduse või valesti valitud toitekaabliga. Vanemates majades võib ka olla seinasiseseid halbu ühendusi, mis hakkavad sädelema ja võivad tekitada süttimise. Soojuspumba välisseadmes ei ole selliseid komponente, mis saaksid iseeneslikult süttida,» kinnitab ta.

Pärn on kuulnud ühe versioonina lugu, et pump plahvatas ja süütas maja. «Pigem on see aga nii, et õhksoojuspump plahvatab siis, kui ta saab pikema aja jooksul kõrgetemperatuurilist kuumust. Soojuspumbas sees on külmaaine, mis läheb kuumutamisel gaasilisse olekusse ja see kuumutamise tagajärjel tekkinud rõhk lööbki seadme pauguga lõhki,» ütleb ta. Seega kui pump tõesti plahvatas, on pigem tõenäoline, et mujalt alguse saanud tulekahju lõpuks pumba lõhkema pani.

Kristjan Kalvik samuti õhksoojuspumpade müügi ja paigaldusega  tegelevast ettevõttest Kodukliima  lisab, et kuna pump on nagu iga teine elektriline kodumasin, võib sellest sellega seotud  tulekahju alguse saada elektriühendusest. Kuid välistada ei saa ka putukate või pisinäriliste tegevust. 

«Et süttimise võimalust vähendada, tuleb kliimaseadmeid regulaarselt hooldada. Näiteks korra aastas tellida kohale tehnik, kes seadme tolmust ja mustusest puhastab ning elektriühendused üle kontrollib,» soovitab Kalvik.