/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/03/15/6449585t1hbb8b.jpg)
Levib kuuldus, et kui jõustub uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, ei tohi ühistujuhid oma töö eest enam tasu saada. Kuidas sellega tegelikult on?
Uus seadus võib korteriühistute juhid tasust ilma jätta? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistu üldkoosolek võib otsustada ühistu juhatuse liikmele tasu maksmise või kulutuste kompenseerimise, täpselt nii jätkub see ka uue seaduse kohaselt, selgitab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
«Kinnitan, et see ei vasta tõele," sõnas Mardi. Tuska teeb vaid asjaolu, et suur osa korteriühistute juhte ajab ühist asja entusiasmist, selle eest tasu saamata. «Hiljuti ligi poole tuhande korteriühistu juhi seas läbi viidud küsitlus selgitas välja, et töö eest tasu saavad vähem kui pooled korteriühistu juhtidest. Läbiviidud küsitluse kohaselt ei saanud ühistu juhtimise eest üldse tasu 51 protsenti. Tasu saajatest omakorda vaid 11 protsenti said netosummas 200-500 eurot, samal ajal kui 34 protsendil jäi saadava tasu suurus alla 200 euro,» vahendas Mardi. «Samast küsitlusest selgub, et mõned haldusfirmad pakuvad ka tasulise korteriühistu juhi teenust. Sellise teenuse maksumus 60 korteriga probleemivabas elamus on umbes 300 eurot kuus,» lisas ta.
Korteriühistu juhtimine nõuab Mardi sõnul suurt hulka kutseoskusi ning need inimesed, kes läbinud vastavad koolitused, peaksid kindlasti saama oma töö eest väärilist tasu. «Oluline on teada juriidikat, samuti tunda raamatupidamist. Ehitusmaterjalid muutuvad ja täiustuvad, tähtis on tunda renoveerimise põhitõdesid. Samuti peab ühistujuht olema hea suhtleja, nii et ka psühholoogia- ja suhtlemisalane koolitus on vajalik,» loetles Mardi korteriühistu juhi töös vajalikke teadmisi.