:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6702353t1h6271.jpg)
Kasvuhoonesse pääsenud kahjurid võivad muutuda väga tüütuks ning levida taimedel kiiresti edasi. Seda, kuidas neid ennetadada ja hävitada, annab nõu aianduskeskuse Hansaplant aednik Karin Kääramees.
Aednik annab nõu: kuidas võidelda kasvuhoonesse tunginud kahjuritega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kahjurid on kasvuhoones juba platsis, tuleb nende hävitamiseks täpselt välja selgitada milliste putukatega on tegemist. Aedniku sõnul on kasvuhoone levinumad kahjurid lehetäid, kasvuhoone karilane, punane kedriklest ja ripslased. Lihtsalt ebameeldivad tegutsejad kasvuhoones on sipelgad.
Lehetäi (Aphidoidea)
/nginx/o/2017/05/24/6702135t1hc908.jpg)
Lehetäid on umbes 5 mm pikkused varieeruva värvusega pehmed putukad, kes imevad taimemahla lehtedest, õienuppudest ja võrsetest.
Kahjustunud võrsed deformeeruvad ja nende kasv kängub. Õienupud kuivavad või avanevad halvasti, lehed jäävad väikseks, tekivad väärarengud või kuivavad. Lehetäid eritavad kleepuvat ainet, mis takistab taimede ainevahetust ning muutub nõgiseks mustaks kihiks lehtedel.
Tõrjeks: Tasub korduvalt pritsida taimi hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Lehetäide tõrjeks toimib väga hästi ka rohelise seebi lahus või nõudepesuvahendi vesilahus. Pritsida tuleks nii, et taimed tilguvad ja lehed on kaetud vedelikuga nii üla- kui alapoolel. Kui mõni koht jääb kuivaks, on töö asjatu.
Esimeste lehetäide märkamise järel kasutada ka lehetäide siseparasiidi – afiidiuse (Aphidius colemani). Pritsida võib ka valmis Neko lahusega.
Keemiliste vahenditena Fastac, Mavrik 2F, Mido, ka osad pihustatavad putukamürgid toimivad (Schultz-Instant Insect Spray).
Kasvuhoone karilane (Trialeurodes vaporariorum)
/nginx/o/2017/05/24/6702143t1h808f.jpg)
Kasvuhoone karilane on 2mm pikkune valgete jahuste tiibadega lendav putukas. Karilased ja nende vastsed toituvad taimemahlast ning munevad enamasti lehe alumisele pinnale.
Üheks tunnuseks on see, et taime puudutades või kergelt raputades tõuseb lehtedelt lendu terve karilaseparv, kes õige pea lehtedele tagasi laskuvad. Karilaste olemasolus veendumiseks ja tõrjeks sobivad ka kollast värvi liimpüünised, massilise esinemise korral on keemiline tõrje vältimatu.
Tõrjeks: pritsida koirohu, puju, kõrvenõgese, toomingalehe, küüslaugu või kesalille leotisega. Kasvuhoone karilaste kahjustuse esinemisel nende siseparasiidi – enkarsia (Enkarsia fomosa) kasutamine tõrjeks.
Karilase tõrjeks võiks kasvuhoonesse paigutada pottidega ka paar tubakataime, mida karilased eelistavad tomati, pipra või kurgitaimedele. Kui juba on märgata karilasi tubakataimedel, tasuks taimed üle pritsida suhkrulahusega, mis kleebiks karilased tubakataimedele ja nad hukkuvad. Püünistaimed koos hukkunud karilastega tuleks hävitada. Kui seda teguviisi korrata on võimalik karilaste populatsiooni kontrolli alla saada.
Keemiliste vahenditena Fastac, Mavrik 2F, Mido.
Punane kedriklest (Tetranychus cinnabarinus)
/nginx/o/2017/05/24/6702149t1h9c8d.jpg)
Punane kedriklest on 0,2-0,5mm ämblikulaadne punakas putukas, silmaga üsna raskesti märgatav.
Lehtedele, eriti leheroodude lähedale tekivad kahjustuse alguses heledad laigukesed ja täpid. Kahjustuse jätkudes tekib lehtedele iseloomulik marmorjas muster. Juba tugeva kahjustuse korral tekib lehtedele lihtsaltmärgatav õrn võrgend. Kõrge õhutemperatuur ja kuiv õhk soodustab lestade arengut.
Tõrjeks: looduslikuks tõrjeks kasutada samuti sookailu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, võilille, varemerohu, paiselehe, kummeli, raudrohu, vereurmarohu, männivõrsete–okaste või kartulipealsete tõmmiseid.
Kedriklesta on väga raske tõrjuda kuna tavalised putukatõrjevahendid lihtsalt ei pruugi toimida. Tõrjevahendi ostmisel tuleb selgeks teha, et see oleks mõeldud ka lestade tõrjeks.
Üks võimalus kedriklesta tõrjuda on kasutada kahjustuse alguses looduslikku preparaati NeemAzal-T/S, pritsimist tuleks korrata 7-10 päeva pärast. Sobib kasutada ka Vertimec 018 EC (vajab ostmiseks taimekaitsetunnistust), mis on spetsiaalne lestatõrjevahend, teistkordselt pritsida 7 päeva pärast.
Ripslased (Thripidae)
/nginx/o/2017/05/24/6702161t1h340e.jpg)
Ripslased on 1-1,5mm pikkused, pruunikad peene kehaga, kahe paari ktsaste ripsmeliste tiibadega putukad. Hoolimata tiibadest, on nad väga halvad lendajad, pigem eelistavad hüppamist. Toituvad taimede lehtedest ja leiduvad peamiselt lehtede ülaküljel või õisikus.
Enim saavad kahjustada vee- ja toitainevaeguses olevad taimed. Ripslaste arengut soodustab liigselt kuiv õhk. Võivad talvituda pinnases, seetõttu tuleb kasuks pinnase pealmise kihi välja vahetamine. Lehtede alumisel küljel on valkjaskollased või hõbedaselt läikivad laigud, mis hiljem pruunistuvad. Laikude ümbruses leiduvad mustad täpid on ripslaste väljaheited.
Tõrjeks: Ripslaste olemasolu parimaks indikaatoriks ja tõrjeks tasub taimelatvade kohale riputada sinised liimpüünised ning ripslaste olemasolul tasub kasutada lest amba (Amblyseius cucumeris).
Pritsimiseks sobib soolikarohu, kesalille või küüslaugu leotis. Sobib ka taimne lahus Neko. Keemilistest vahenditest sobivad Fastac, Mavrik 2F või Mido.
Sipelgad
/nginx/o/2017/05/24/6702169t1h298e.jpg)
Sipelgate pesa tegemist kasvuhoonesse on enamasti lihtsam ennetada, kui hiljem tõrjuma hakata. Kuna enamik sipelgapulbreid on ikkagi üsna mürgised preparaadid, tasuks eelistada pigem söödatoose, mis paigutada peamiste käiguteede või kasvuhoone sissepääsude juurde.
Veel ühe variandina oleks võimalik kasutada ka erinevaid looduslikke repellente – kaneel, küüslauk, cayenne´i pipar, tubakatolm. Kuna sipelgad kaitsevad lehetäisid, siis aitavad nad kasvuhoone ka nende populatsiooni suurendada.
Kuidas saab kahjureid ennetada?
Selleks, et kahjureid edaspidi kasvuhoones vältida, tuleb aedniku sõnul teha järgmist:
- Hoidu kahjurite toomisest juhusliku istutusmaterjaliga, ostes istikuid tasub jälgida kahjurite olemasolu.
- Kasvuhoones tasuks vältida suuri temperatuurikõikumisi, palaval ajal tasub alandada temperatuuri õhutamise ja õhuniiskuse suurendamisega.
- Pinnas tasuks hoida ühtlaselt niiske, mullaniiskus võiks jääda vahemikku 70-80%, õhuniiskus kuni 65-70%, õhutempetuur võiks jääda vahemikku +22 kuni +26 kraadi (optimaalseimad tingimused nii kurgi kui tomati kasvatamiseks).
- Tasub vältida liigselt lämmastikurikka väetise kasutamist, pigem kasutada kompleksväetist, mille lämmastikusisaldus on madal aga fosfori ja kaaliumi sisaldus üsna kõrge, et suurendada saagikust.
- Kasvuhoone tasub hoida umbrohuvaba, kõik tekkivad taimejäänused tasub koguda ja põletada.
- Taimede tugevdamiseks ja kahjurite ennetamiseks tasub taimi pritsida või kasta erinevate looduslike turgutusvahenditega – nõgesekääritis, küüslaugutõmmis, põldosjatee.
- Sügisel või varakevadel tasuks kasvuhoone desinfitseerida ja pealmine kiht mulda (umbes 10-15cm) igaks juhuks välja vahetada. Nii saab vältida pinnases talvitunud kahjureid.