Üheksa kala, mida sa ei peaks sööma

Foto: PantherMedia / Scanpix

Kala on maitsev ja tervislik, kuid on teatud kalad, mille söömine toob sulle rohkem kahju kui kasu.

Bright Side reastas need mereelukad, kellest tasuks eemale hoida.

Imporditud merihunt. Merihunt võib kasvada üsna suureks ning et nende kasvu kiirendada, toidavad paljud kalafarmerid neid hormoonidega – eriti neid kalu, mida imporditakse Aasiast. Vabalt kasvanud merihundid on vähem ohtlikud ja märksa toiteväärtuslikumad.

Makrell sisaldab elavhõbedat, mida inimkeha lagundamise asemel salvestab ja lõppeda võib see haigustega. Kõige vähem ohtlikum on selles osas Atlandi ookeani makrell, kuid teisi makrelle soovitatakse täiskasvanutel süüa kuus kuni 200, lastel kuni 100 grammi.

Tuunikala sisaldab samuti elavhõbedat ja vabalt kasvanud tuunikala jääb aina haruldasemaks, kuna on väljasuremisohus. Enamik tuunikalast tuleb kalakasvandustest, kus neid toidetakse aga hormoonide ja antibiootikumidega, miska täiskasvanud peaksid seda tarbima kuni 100 grammi kuus, lapsed aga pigem vältigu.

Tilaapia on kala, milles ei leidu väga palju tervislikke rasvu, kuid teiste rasvade osakaal on liiga suur. Tilaapia liigne söömine viib kõrgenenud kolesteroolitasemeni ning teeb keha vastuvõtlikumaks allergeenidele, seda ei soovitata süüa südameprobleemidega, astma ja artriidiga inimestel.

Angerjas sisaldab rohkelt rasva, mistõttu omastab ta kergelt ka mürgiseid aineid, mida meres leidub. Ameerika liikides leidub enim kahjulikke aineid, kuid ka Euroopa liikides leidub rohkelt elavhõbedat. Täiskasvanud piirdugu kuus 300, lapsed 200 grammiga.

Pangasius. Võõra nimega kala, mis jõuab meie poelettidele peamiselt Vietnamist, Mekongi jõest, mida peetakse aga kõige reostunumaks veekoguks maailmas. Pangasiuse filees leidub üsna palju kantserogeenseid ühendeid.

Loode-atlandi hariahven on kala, milles leidub samuti palju elavhõbedaühendeid ning sageli püütakse seda röövpüügi teel, mis veel enam tõstab mürgistusriski. Meeste kuunorm on 100 grammi, naistele ja lastele ei soovitata seda kala üldse.

Huntahven ei hoia samuti elavhõbedaga tagasi. Vahel aga serveeritakse huntahvena pähe pangasiust või mõnd teist, odavamat kala. Täiskasvanute kuunorm on 200, lastel 100 grammi.

Võikala ei soovitata süüa seedehäiretega inimestel, kuna sisaldab toksiini, mis ei ole küll väga ohtlik, kuid ajab seedimise segamini. Seetõttu tasuks seda grillida või praadida, et vähendada toksiini sisaldust kalas.