Lugeja küsib: kas ühistu saab tülika korteriomaniku kodust ilma jätta?

Kortermaja Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui korteriomanik eksib ühistu paikapandud reeglite vastu, kas kaaselanikel on võimalik temast vabaneda nii, et korter sundvõõrandatakse?

«Ühistu tahab ühe majaelaniku korteri sundvõõrandada, sest majas on keelatud ühepäevased külaliskorterid, aga korteriomanik on mitu aastat vaikselt oma äri ajanud ning need üürnikud laamendasid korduvalt koridoris ja lõhkusid vara. Kuna korteriomanik rikkus reegleid ja ei hüvitanud kahju, siis tahetakse ta majast välja tõsta ehk kinnisvara sundvõõrandada. Kas selline asi on võimalik, et reeglite vastu rikkuja, kes meelt ei paranda, jäetakse kinnisvarast ilma?» küsib Postimehe koduportaali poole pöördunud lugeja.

Vastab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep:

«Esmalt juhin tähelepanu asjaolule, et korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu - kergekäelisi võõrandamisnõudeid tuleks vältida. Samas on võõrandamisnõude esitamine teatud juhtudel siiski ainuvõimalik lahendus elamu korteriomanike õiguste ja huvide kaitseks. Korteriomanikud ei pea näiteks aastaid taluma olukorda, et üks korteriomanikest rikub pidevalt öörahu, tekitab korduvalt kahju teistele korteriomanikele või ignoreerib majandamiskulude maksekohustust.

Korteriomandi võõrandamisnõude esitamiseks peab esinema alus (sätestatud korteriomandiseaduse §-is 14). Korteriühistul on õigus nõuda korteriomandi võõrandamist näiteks juhul, kui omanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Samuti siis, kui omanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Kuivõrd korteriomaniku vastutus on laiendatud korteriomandit kasutavate isikute, näiteks üürnikute tegevusele, ei välista korteriomandi võõrandamisnõude esitamist asjaolu, et omanik ise ei ole etteheidetavate rikkumistega seotud.

Korteriomandi võõrandamisnõude esitamine otsustatakse korteriühistu üldkoosolekul. Võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav, et üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamus üldkoosolekul osalejatest. Otsuse vastuvõtmisel määratakse omanikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähataeg. Juhul, kui nõude adressaat otsusega nõus ei ole ning omandit üldkoosoleku poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda, on ühistul oma eesmärki võimalik saavutada vaid kohtuliku nõude esitamisega.

Kohus lähtub otsuse tegemisel võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Teisisõnu kui kohus leiab, et võõrandamisnõue on koosolekul väljatoodud rikkumisi arvestades põhjendatud, kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Hagi rahuldamisel annab kohus kohtuotsuses üldjuhul omanikule veel täiendava tähtaja korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks. Juhul, kui võõrandamist ei toimu ka kohtu poolt määratud aja jooksul, on korteriühistul õigus algatada täitemenetlus, mille raames korraldab korteri müügi juba kohtutäitur.»