Lugeja küsib: mis saab ühisest korterist pärast lahutust?

Tuule Põldsaar
, Koduportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.flickr.com

Kuna kulukat kinnisvara on üksinda pigem raske soetada, eelistatakse tihti võtta pikkadeks aastateks ühine kodulaen koos abikaasa või elukaaslasega. Tihti minnakse aga partnerist lahku, kuid laenu on siiski vaja edasi maksta. Mida on sellisel juhul kõige mõistlikum teha?

«Soetasime naisega abielu ajal kolmetoalise korteri. Selle ostuks võtsime pangast võrdsetes osades kahepeale laenu. Nüüd läksime aga naisega tülli ning tema soovib lahutust. Laenu on meil veel maksta aga seitse aastat. Kuidas oleks kõige mõistlikum korterit ja laenu jagada?» tekkis koduportaali lugejal küsimus.

Vandeadvokaat Tõnu Metsa sõnul on ühisvara jagamisel mõistlik täita või ära jagada ka ühisvaral lasuvad kohustused. «Kõige mõistlikuma viisi valik korteri ja laenu jagamiseks sõltub mitmetest asjaoludest: näiteks korteri väärtus, laenujääk, kummagi abikaasa soov korteris edasi elada ning võimalused laenuandjale täiendava tagatise andmiseks või laenu refinantseerimiseks,» selgitas Mets.

Eeldades, et korteri väärtus ületab laenujäägi ning kui korterit kumbki abikaasa endale ei soovi, siis on advokaadi sõnul mõistlik kokkuleppel korter parimale pakkujale maha müüa, kasutades selleks näiteks maakleri abi. «Korteri müügist saadud rahalt saab tasuda laenujäägi ning seejärel saab jagada ülejäänud raha abikaasade vahel pooleks.» 

Kui aga üks abikaasa soovib korterit endale, siis soovitab Mets leida võimalus ühine laen selle abikaasa nimele vormistada, kes korteri omanikuks saab. «See eeldab laenuandja nõusolekut, mis omakorda eeldab reeglina täiendava tagatise andmist või laenu refinantseerimist,» andis advokaat nõu. Kui sissetulek kannatab, siis piisab Metsa sõnul mõnikord ka lihtsalt laenulepingu ümbervormistamisest. «Selleks tuleb suhelda laenuandjaga. Lisaks tuleb korterist ilma jäänud abikaasale hüvitada väärtus, mille suuruseks on pool korteri väärtuse ja laenujäägi vahest,» selgitas Mets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles