«Aedniku aabits»: viljapuude istutamisel tuleb teada üht väga olulist asja

Jahe kevad on tänavu häirinud paljusid aiapidajaid, kuid sel on ka omad plussküljed. Pilvine ja jahe ilm on lausa ideaalne istutamiseks, sest vesi ei aurustu taimede lehtedelt liiga kiiresti ja võimaldab taimel uue kasvukohaga kohaneda.

Esmapilgul võib arvata, et istutamine on lihtne - kaevad augu, torkad taime mulda ja valmis ta ongi, kuid selle tegevuse käigus tekib kohe kümneid küsimusi.

Üks ja kõige sagedasem küsimus puudutab istutussügavust. Räpina Aianduskooli aianduse õpetaja Jaan Kivistik rõhutab, et eriti oluline on istutussügavus puuviljakultuuride juures. Ploomipuud tuleb istutada enamasti sügavamale, kui on nende juurekael ja pookekoht. Kuna ploomipuud on veidi külmahellad, siis aitab sügavam istutus neid kaitsta ka külmade eest. Isegi juhul, kui maapealne osa on karmil talvel hukkunud, taastab puu oma võra see maa sees olevatest uinuvatest pungadest uusi asendusvõrseid kasvatades.

Õuna-ja pirnipuud aga sügavamat istutamist ei taha ning jäävad kiratsema. Marjapõõsad seevastu võib rahulikult jälle sügavamale istutada, nii stimuleerime uute võrsete kasvu ja taim muutub tugevamaks. Nii pikendame marjapõõsaste eluiga ja õige hoolitsemise korral peavad nad vastu sama kaua või kaugemgi, kui viljapuud, väidab Kivistik.

Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuud on aiandusärides saadaval poogitud istikutena.

Sellest, millisele alusele on ostetav puu poogitud, sõltub tema tulevane kasvukõrgus ehk kas tulevikus läheb saagi koristamiseks vaja redelit või mitte. Jaan Kivistiku istutamistarkusi saab kuulata-vaadata lähemalt saatest «Aedniku aabits» täna kell 19:35 Kanal 11s ja kordusena laupäeval kell 10:10 Kanal 2s.