Taimetark soovitab. Nurmenukk kosutab kurnatud keha

Nurmenukud Foto: Marko Saarm / Sakala

Nurmenuku ladinakeelne nimetus Primula veris tähendab «esimene tõeline». Tegemist on väga täpse nimega, sest nurmenukk tõesti näitab, et kevad on tõepoolest käes!

Veel viimaseid päevi on võimalik loodusest leida ja korjata nurmenukku – meie kevadesse ärkava Eestimaa üht ilusamat niidutaime. Tema õitseaeg jääb tavaliselt maikuusse, kuid tänavu, külmal kevadel, õitseb ta kauem.

Miks korjata? Nurmenukk on tõepoolest üks väga tõhus ravimtaim. Julgelt võib koguda tema õisi ja lehti, kogu taim on väga vitamiinirikas, sisaldades eriti palju C-vitamiini, ka leidub glükosiide ja flaonoide jm aineid. Värskeid lehti (aitab ühest-kahest) võib panna salatisse koos muu salatirohelisega. Värskelt korjatud nurmenukukimp on väga mõnusa lõhnaga, mis jääb kauaks tuppa püsima ja tekitab hea ja reipa tunde.

Kehtib ikka sama meenutus: ravimtaimi ei tuleks korjata maanteede äärest, ega kohtadest, kus levib saastet, kas õhus või maas. Puhtaid taimi saab ainult puhtast loodusest, eemal linnadest ja tolmustest teedest. Ja korjama minekuks tuleks valida päikesepaisteline hommikupoolik või keskpäev, siis on taime «vägi» kõige suurem. Korjajale peaks taim jääma ette nii, et päike paistab taimele peale, ning tänulik ja rõõmus olemine aitab kindlasti kaasa väärtusliku taimedroogi saamisele.

Kuldkollased nurmenukuõisikud kuivatatakse (teha tuleks seda võimalikult soojas ja kiiresti). Sellest droogist valmistatud tee kosutab, turgutab, leevendab ja maitseb hästi.

Kevadine värske nurmenukutee on parim üldise väsimuse, nõrgenenud nägemise ja loiduse vastu.

Kuidas valmistada?

Tee valmistamiseks võetakse 1 tl taimedroogi klaasi kuuma vee kohta ja lastakse tõmmata, kurnatakse. Vesi peaks olema kuum, mitte keev. See tee tuleb ilus kuldkollane.

Juuri kogutakse peale õitsemist, kaevatakse välja, pestakse, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse soojas. Juurtest valmistatud leotis (3 sl peenestatud juuri, pool liitrit kuuma vett, hoitud 10 tundi termoses) aitab reumavalude korral (juua kolmveerand klaasi korraga).

Taevavõtmed

Taimenimetuses kajastub sageli rahvapäraste uskumuste sisu. Rahvasuu on nurmenukule andnud üle saja nimetuse: näiteks kuldvõtmed, taevavõtmed, piimapisar, kanavarvas, sõrmkinnas, kikkapüks jpt. Usuti, et nurmenukk on taevast alla pudenenud Taevaisa võtmekimp, mis on võtnud lille kuju.

Usuti ka, et nurmenukul on kurje vaime eemalepeletav toime. Põhjala usundis on nurmenukuemand kevadejumalanna Freya, kelle sädelevast kaelakeest pudenenud helmeid keegi üles ei leia, sest need muutuvad maapinnale jõudes nurmenukkudeks.

Taevalikku päritolu nurmenukku tunti kui mürkide eemaldajat kehast (verepuhastaja) ja eluuendajat – kevadel vajab talvest väsinud organism kindlasti toetamist ja puhastust.

Nurmenukutee on seega ainevahetuse korrastaja ja verepuhastaja eelkõige ja seda omadust tuntakse laialt üle maailma.

Teine tähtis omadus ravimtaimena on tal külmetushaiguste leevendaja – kui on palavik, köha, lihasvalu. Ka aitab ta liigestevalu ja reumahaiguse põdejaid.

Kolmas omadus on närvisüsteemi mõjutamine – see tee rahustab, lõõgastab ja annab hea une. Samuti aitab ta nn südamenõrkuse korral.

Rahvapärimuses on taimedel oma kindel koht – nende kaudu suhtles inimene looduse väega, mis aitas ajal, kui tablette polnudki, neid ostmas ei käidud ja apteegis segati rohud kokku vanade retseptide järgi, mis põhinesid taimsetel droogidel. Mida kõrgem usuti olevat taime vägi, seda suurem jõud temast valmistatud ravimil. Head nurmenuku-kevadet!