/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
/nginx/o/2017/06/08/6760015t1hd7d8.jpg)
«Elan suures Tallinna paneelmaja korteris. Juba mitu aastat on olnud mu korteris probleemid ventilatsiooniga ja õhuringlusega – seetõttu on tubade nurkadesse tekkinud hallitus. Kutsusin kohale spetsialisti, kes väitis, et ventilatsiooni tõmme on liiga väike ning probleemiga peab tegelema korteriühistu. Korteriühistu aga ignoreerib probleemi ning ei vasta minu meilidele ega kõnedele. Mida peaksin ette võtma?» küsib Postimehe koduportaali lugeja.
Vastab FORT advokaadibüroo vandeadvokaat Minni-Triin Park:
Ebapiisav ventilatsioon on suurtes paneelmajades üheks enamlevinumaks probleemiks. Pöördumise põhjal on omanik käitunud õigesti, olles konsulteerinud erialaspetsialistiga ja teavitanud korteriühistu juhatust korteris ilmnevatest probleemidest.
Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, mis on korteriomanike kaasomandis. Ühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine ning vastutuse aluseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka tegevusetus.
Antud juhul peaks ühistu juhatus asuma tegutsema probleemi olemuse väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks, kuid asjaolude pinnalt on juhatus ükskõikne tõsise probleemi suhtes, mis on ohtlik inimeste tervisele.
Käesoleval juhul võib olla asjakohane korteriomaniku seadusest tulenev õigus lahendada probleem ise ning hiljem tekkinud kulud teistelt kaasomanikelt sisse nõuda, sõltumata nende nõusolekust kulutuste tegemiseks. Selleks peab oma olemuselt olema tegu vajalike ja põhjendatud kulutustega elamu säilitamiseks.
Riigikohus on jaatanud õigust tasaarvestada selline nõue korteriühistu poolt esitatavate majandamiskulude arvetega. Seega peab korteriühistu arvestama, et tegevusetusega võib kaasneda olukord, kus kulud kannab korteriomanik ise ja tasaarvestab edaspidi vastavalt majandamiskulusid.
Enne ise probleemi lahendamisega tegelema asumist (millega kaasneks hulgaliselt asjaajamist ning esialgu kulude enda kanda võtmine) oleks mõistlik siiski veel üritada lahendada mure ühistu kaudu ja seeläbi kaasata teisi omanikke.
Et juhatus on näidanud üles soovimatust ja suutmatust asuda probleemi lahendama, võiks välja selgitada, kas ebapiisava ventilatsiooni probleeme on ka teistel elanikel ning kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnest ühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda.
Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest tuleb hinnata, kas tegu on remondi ning investeeringuga, mille saab otsustada üldkoosolek põhikirjajärgse häälteenamusega või on selleks vajalik kaasomanike kokkulepe. Eelduslikult saab käesoleva küsimuse otsustada üldkoosolek, kuna analoogselt on Riigikohus oma praktikas leidnud, et kortermaja keskküttetorustiku vahetamist võib lugeda küsimuseks, mille saab otsustada korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega.