:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761831t1hcfb5.jpg)
Mis oleks, kui elaks sellisel saarel, kus igahommikuse riiete valimise asemel saaks rahus selga tõmmata hoopis traditsioonilised rahvarõivad?
Mis oleks, kui koliks... Kihnu saarele? (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Kihnu?
Liivi lahes paiknev Kihnu on oma veidi üle 16-ruutkilomeetrise pindalaga suuruselt seitsmes saar Eestis. Kui vanasti oli tegu vaid hülgeküttide ja kalurite saarega, siis nüüd elab Kihnus peaaegu 700 inimest.
Kihnlased ei ole kalastamist sugugi unustanud, kuid just oma käsitöö, tantsude, mängude ja muusikaga on nad loonud sellise kultuuriruumi, mis kuulutati 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja.
/nginx/o/2017/06/08/6761733t1h07b5.jpg)
Kuigi tänapäeval ei ole Kihnu saar oma tiheda mandrivahelise liiklusega nii eraldatud kui vanasti, on sealne kultuur ja iidsed traditsioonid siiani elujõus.
Tänaseni kannavad naised igapäevaselt körti (ehk omavalmistatud rahvariideseelikut) ning tähistavad muutumatuna püsinud traditsioone ja rituaale hingega. Selleks, et kogeda tõelist Kihnu kultuuri, tasub saarel viibida näiteks jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval või muudel kalendripühadel.
Lisaks erakordsetele traditsioonidele ja kultuurile, on Kihnu trumpideks veel ilus loodus, hõre liiklus ning eriti sõbralik ja ühtehoidev kogukond. Kohalike sõnul on Kihnu suurepärane paik laste kasvatamiseks – seal on turvaline. Kõik on omavahel tuttavad ja kui midagi juhtub, on sellest kohe kuulda.
/nginx/o/2017/06/08/6761715t1h67c4.jpg)
Selleks, et mandrilt saarele pääseda, on mitmeid võimalusi. Näiteks saab saarele sõita tuntud kihnlase ja Eesti rahvalauliku Virve Kösteri järgi nimetatud «Kihnu Virve» parvlaevaga.
Parvlaev Kihnu saarele väljub kas Pärnu või Munalaiu sadamast: Pärnu sadamast kestab ülesõit kaks ja pool tundi, Munalaiu sadamast jõuab saarele aga umbes tunniga. Kui soovid aga kogeda tõelist saareelu, saad endale järgi kutsuda hoopis vana kaluripaadi.
Saarele ei pea tulemata jätma ka need, kes paadis loksumist ei kannata. Nemad saavad saarele Pärnu lennujaamast väljuva lennukiga.
Talvel, kui meri on jääs, saab Kihnu hoopis mööda jääteed. Seda saab läbida nii kuis endale sobib - auto, jala, suuskade või isegi uiskudega.
/nginx/o/2017/06/08/6761627t1hc871.jpg)
Mis räägib Kihnu kahjuks?
Kui tihti on väikesaartel mandriga pigem halb transpordiühendus, siis kihnlased selle üle kurta ei saa.
Küll aga saab miinuseks pidada sedasama plussi, et kõik tunnevad kõiki - kui midagi toimub, on see kohe kõigile teada. Inimestele, kes armastavad privaatsust, on see kindlasti võõras.
Suureks probleemiks on ka tööpuudus ning see on ka peamine põhjus, miks saarelt ära kolitakse. Kohalike sõnul peab Kihnus elamiseks olema väga loominguline ja paindlik.
Kui kallis?
Saarel on maju müügis vähe, kuid maalappe müüakse küll, kuhu peale on võimalik ise maja püsti panna.
Kinnisvaraportaalis pakutakse müügiks vaid ühte kahetoalist elumaja, mille hinnaks on 65 000 eurot. Kui soovid saarele kolides aga oma töökoha luua, saab 230 000 euro eest osta endale suure hoonestatud kinnistu, millel asuvad kauplus ja kaks ladu.
/nginx/o/2017/06/08/6761757t1h5def.jpg)
Koolid?
Kihnu Põhikoolis on üheksa klassi ning kooli all töötab ka lasteaed. Õpilasi on hetkel 29, järgmisel õppeaastal astub esimesse klassi 10 õpilast. Lasteaias on aga 20 kohta.
Kihnu koolis toimuvad ka kihnu keele, laulu ja tantsu tunnid. Samuti õpivad peaaegu kõik kooliõpilased kohalikus Pärimuskoolis kas viiulit, akordioni või kitarri.
/nginx/o/2017/06/08/6761739t1h9723.jpg)
Aga töö?
Järjest suuremat rolli mängib turism ja eraettevõtlus. Väga paljud kihnlased pakuvad kodumajutust, toitlustust, giiditeenust ja auto- või jalgrattarenti.
Palju tehakse ja müüakse käsitööd ja kohalikku toitu. Suur elatusala on endiselt ka kalandus.
Lisaks eraettevõtetele saavad inimesed tööd ka riigiametites – koolis, lasteaias, vallavalitsuses. Otsitakse ka kaugtöö võimalusi, mida saaks teha arvuti kaudu kodusaarel, kuid käiakse tööl ka mandril või koguni välismaal.
/nginx/o/2017/06/08/6761789t1h2b6c.jpg)
Mida vabal ajal teha?
Suvel on tegevusi väga palju – nädalavahetustel ajab üks üritus teist taga ning ka nädala sees toimub piisavalt. Rahvast on palju ja igapäevaselt on avatud söögikohad ja kõrtsid. Ka kõik «linnakihnlased» proovivad suvel võimalikult palju aega kodusaarel veeta.
Kes ei taha suuremat melu, saab alati minna randa lõket tegema ja päikeseloojangut vaatama või metsa linnulaulu kuulama.
/nginx/o/2017/06/08/6761729t1h821a.jpg)
Talvine periood erineb suvest kardinaalselt. Siis on kõik vaikne, söögikohad on suletud ja rahvast on vähe. Kihnlaste sõnul on talv hea aeg, millal suvemöllust puhata ja uueks hooajaks energiat koguda.
Halbade ilmadega käiakse veel teineteisel külas, tehakse käsitööd ja ollakse oma perega. Vaba aega sisustavad ka rahvakalendritähtpäevad, mil külarahvas kokku tuleb. Siis mängitakse pilli ja tantsitakse.
/nginx/o/2017/06/08/6761711t1h29d8.jpg)
Kus süüa?
Juba aastaid tegutsevad Kihnus põhilised kaks söögikohta – Rock City ja Kurase. Kui esimeses on rõhk kodustel suurtel praadidel, siis teine ajab rohkem restorani joont.
Sel suvel on esmakordselt avatud ka väike Lohu kodukohvik, kust saab osta värskeid kooke, kohvi, jäätist. Kurase kõrvale kerkib parasjagu ka grillbaar – selle kohta ei oska kohalikud veel midagi kosta, kuid kohta oodatakse huviga.
Samuti on lootus, et avatakse suvine Metsamaa pärimustalu vahvlikohvik, mille võlu on justnimelt vana talumaja hõng ja nostalgilised krõbedad vahvlid.
Gruppide toitlustamisega tegelevad Linaküla rannakämping ja Tolli turismitalu, leiba-saia ja suitsukala saab osta sadamaturult või näiteks otse Rooslaiu talust. Seega midagi leidub igale maitsele.
/nginx/o/2017/06/08/6761797t1h0811.jpg)
/nginx/o/2017/06/08/6761825t1h1871.jpg)
Midagi veel?
- Kihnu tulles peab alati varuma sularaha, kuna saarel puudub sularahaautomaat. Siiski saab enamikes asutustes maksta ka pangakaardiga.
- Kihnus räägitakse murrakut – kihnu kielt, mis on eesti keelele üsna sarnane, kuid seda järgi teha on massakal (inimesel kes on pärit mandrilt) üsna keeruline. Näiteks toimub saarel Linnateatri näitlejatega suveteater ja näitlejate sõnul ongi etenduse tegemise juures kõige keerulisem see keele väänamine.
- Kui vanema põlvkonna esindaja peab suhtlema eesti keeles, teeb ta seda «kihnu aktsendiga»