Kas Eesti kortermaju võib oodata Londonis põlenud tornelamu saatus?

Kortermaja Tartus. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Londonis säraküünlana põlenud kortermaja paneb Eesti inimesi muretsema: kas võib öösiti ikka rahulikult magada või on siinsetel korterelamutel oht samamoodi põleda?

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna emeriitprofessor Lembi-Merike Raado ütleb, et päris nii laiaulatuslik katastroof vast võimalik ei oleks, aga seda, et meie kõrghooned, eriti vanemad, kiiresti põleks, välistada siiski ei saa. 

Kuuldavasti peetakse Londoni Grenfell Toweri nimelise hoone kiire põlemise peasüüdlaseks fassaadimaterjali. 2015. aastal kasutati selle hoone fassaadi renoveerimisel küllalt hästi põlevat Reynobondi alumiinium-komposiitplaati, mida Eestis ehitusel ja fassaadide renoveerimisel Raado sõnul ei kasutata. 

Kuid süttida võivad siinmail kõrghoonete ehitamisel vanasti kasutatud ja praegu renoveerimiseks kasutatavad materjalid halbade tingimuste kokkulangemisel või kuritahtliku inimese käe läbi sellegipoolest. «Kõik oleneb sellest, kuidas ja milliseid materjale kasutatakse, millised võimalused on süttimiseks ja kas keegi sihilikult süütab,» selgitab Raado. 

Puhtalt materjalide seisukohast ei mängi süttimisohu ja põlemiskiiruse puhul rolli sugugi vaid fassaadimaterjalid: oluline on kogu terviklik süsteem, mida maja ehitamisel või renoveerimisel kasutatud, ja põlevaid materjale nende hulgast ikka leiab, kui soodsad tingimused loodud.

Raado sõnul on olukord parem uute kõrghoonete puhul, sest need ehitatakse peaasjalikult betoonist ja niimoodi põleda ei saaks.