Kas Londoni majapõlengus on süüdi hoopis energiatõhus renoveerimine?

TOPSHOT - Members of the emergency services work on the middle floors of the charred remnains of the Grenfell Tower block in Kensington, west London, on June 17, 2017, follwing the June 14 fire at the residential building. Angry London residents heckled Prime Minister Theresa May and stormed local authority headquarters Friday as they demanded justice for the victims of the June 14 Kensington tower block fire that left 30 people dead, with dozens more unaccounted for. / AFP PHOTO / Tolga AKMEN Foto: TOLGA AKMEN/AFP

Suurbritannia ajalehed on pärast Londoni majapõlengutragöödiat asunud spekuleerima, mis võis ikkagi tulekahju tekkepõhjuseks olla. Viimane teooria väidab, et nii kergesti põles hoone energiatõhusa renoveerimise tõttu. 

Kuuldavasti olnud 1974. aastal ehitatud Grenfell Toweri probleemiks see, et talvel eraldus sealt palju soojust, mistõttu küttearved olid tohutud, ja suvel muutus maja kasvuhooneks, sest seal oli palju klaaspinda, kuid aknad avanesid vaid tuulutusasendi jagu. Selline maja annab regulaarselt oma panuse kliimasoojenemisesse ja seega oli vaja murele lahendus leida, kirjutab Treehugger.

Nüüd spekuleeritaksegi, et kuna 2012. aastal toimunud renoveerimistööde eesmärk oli nende probleemide lahendamine, mistõttu kaetigi maja sünteetiliste ja kergesti süttivate materjalidega. Seda kõike vaid selleks, et talvel oleks seal soojem ja suvel jahedam elada ning kütte- ja jahutamiskulud nii suured ei oleks.

Daily Mailis on pärast põlengut mitut puhku avaldatud artikleid, kus avaldatakse arvamust, et selline energiatõhus renoveerimine on tragöödiast lähtuvalt väga küsitav viis hoonete korrastamiseks. Rohelised on selliste väidete peale mõistagi ärritunud.

Lloyd Alter Treehuggerist kirjutab, et pigem on tornmaja inimohvrite kõrges arvus süüdi siiski küsitav tuleohutuseeskiri, mis ei andnud inimestele võimalustki turvaliselt pääseda - koridorid ja trepid polnud seal rajatud arvestusega, et rahvamass võib üritada neidmööda tulekahju eest põgeneda, mistõttu tekkisid ummikud ja rüselemine.

Samuti on probleemiks, nagu juba varemgi arutatud, materjal,  mida maja renoveerimiseks kasutati, mitte fakt, et maja renoveeriti energiatõhusalt. Tegemist oli sisuliselt plastikuga,  mis põles ülikiirelt, ja selle kasutamine oli põhjendamatu, sest on olemas märksa vähem tuleohtlikke alternatiive, mis sobinuks sellisele hoonele kindlasti paremini.

Ja kindlasti, kirjutab Alter, pidanuks majal olema sprinklerid, mis oleksid suurema katastroofi ära hoidnud. Need olid projekti sisse kirjutatud, aga polnud tuleohutuseeskirjade järgi kohustuslikud, mistõttu neid ka ei paigaldatud.