Kui kaugele saavad elanikud minna koduümbruses toimuva keelustamisel?

EKA peahoone lammutamine, mille asemele kerkima pidanud uue õppehoone ehitamisele naaber pidurit tõmbas. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Viimasel ajal on üha sagenenud juhtumid, kus elanikud tõmbavad pidurit koduümbrusse plaanitavale ehitusele, ettevõttele või muule projektile. Kui kaugele elanike võim selliste piirangute nõudmisel ulatub?

Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna ütleb, et väga üheselt sellisele küsimusele vastata ei saagi. 

«Kui me räägime muudatustest ühe maja ja krundi piires, siis tuleb arvestada, et maja ja krunt on korteriomanike kaasomandis. Asjaõigusseaduse §74 kohaselt võib kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet muuta vaid kaasomanike kokkuleppel. Näiteks kui on tegemist elamu ja korteritega, siis korterist äriruumi tegemine ja seal majandustegevusega tegelemine vajab kõigi korteriomanike nõusolekut,» selgitab ta.

Kui küsimus on aga naabruses või naaberkinnistul toimuva tegevuse mõjus ja sellele vastuväidete esitamises, on Pärna sõnul tegemist igipõlise probleemiga eraomandil põhinevates  ühiskondades. «Seda ei ole võimalik ära kaotada, sest ruum ja tegevused selles on pidevas muutuses ja ikka tekkib kellegi huvide riive. Huvide kaalumisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Naabrite huvide ärakuulamine ja arvestamine peab eelkõige toimuma planeerimismenetluses, mis on ju ehitusõiguse määramise aluseks või krundi sihtotstarbe muutmisel näiteks elamumaast ärimaaks,» sõnab Pärna.

Ta ütleb, et planeerimisseadus näeb ette naaberkruntide omanike kaasamise, kui planeering võib nende huve riivata (näiteks mõjutatakse loomulikku valgust või on vaja seada teeservituute läbipääsuks või kui ehitatakse krundi piirile ja nii edasi). «Kohalik omavalitsus peab siis huvisid planeeringu kehtestamisel kaaluma ja näiteks seadma tingimusi, et naabritega tuleb kokku leppida servituutides ning hüvitistest (näiteks valguse piiramise või trasside rajamise osas),» selgitab ta. Seega on kohalikul omavalitsusel väga vastutusrikas roll, vaidlusi planeerimisel lahendab maavanem.

Kui aga asi ei puuduta planeeringu kehtestamist, see tähendab, et ehitustegevus toimub olemasoleva planeeringu ja krundi sihtotstarbe raames, siis saab omanik esitada nõudeid asjaõigusseaduse §143 raames, mis reguleerib niinimetatud naabrusõigusi. «Siin on kuldreegel – omanik ei pea taluma mõjutusi oma kinnisasjale naaberkinnistult, kui see kahjustab oluliselt tema kinnistu kasutamist või on vastuolus mingi avaliku normiga, näiteks ehitusnormid, keskkonnanormid ja nii edasi, või kui see mõjutus on tahtlikult suunatud, näiteks juhitakse vett naaberkinnistule, ja selliseid mõjutusi saab hageda,» ütleb Pärna. Kui mõjutuse kõrvaldamist ei saa eeldada, näiteks nõuda lennujaama sulgemist, võib nõuda hüvitist. Jällegi on siin lai tõlgendusruum sõltuvalt olukorrast.

Lisaks on igal kodanikul õigus avaldada survet-arvamust kohalikule omavalitsusele, kui talle ei meeldi mingi tegevus tema naabruses, kuigi selline tegevus on igati legaalne (näiteks süstlavahetuspunkti avamine vastava sihtotsrabega hoones). «Tark poliitik kuulab rahva arvamust ja annab järele või soovib leida kompromissi,» ütleb Pärna.