Eestlased ei taha enam sugugi vaid mere äärde suvekodu osta

Epp Maria Kokamägi maakodu, Sepamaa talu. Foto: Scanpix/MARINA PUSHKAR/PM/EMF

Suvi on täies hoos ja inimesed kipuvad linnast maale. Kus aga eestlased kõige meelsamini suvitavad? 

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi ütleb, et suvekodude ja talude turg on alati olnud selline rahulik ja olemas. «Rahvakeeli öelduna, tiksub omaette, aga suuri muutusi ei ole. Nii on eelistusedki jäänud samadeks ja suures osas kinnistunudki,» räägib ta. 

Popid on ikka saared, mereääred, kagu-Eestis Otepää, Setumaa ümbrus. «Need piirkonnad on end järjest nõutud kohtadena kinnistanud, sest suvekodude kõrval ostetakse maju ka aastaringseks elamiseks, mistõttu on tekkinud tugev identiteet. See käib siis eriti just Setu- ja Hiiumaa kohta,» selgitab Vähi.

Endiselt lähevad hästi kaubaks mereäärsed piirkonnad ja suuremad saared, aga kuna nad on kogu aeg pildis olnud, ei paista need enam nii väga silma. «Heade suvekodude pakkumisi leiab rohkem Saaremaal, vähem aga näiteks Tallinna lähedal,» räägib ta.

Uue tulijana on viimastel aastatel pildile ujunud kesk-Eesti. «Eks see ole kahesuunaline asi – linnainimene igatseb maale, kuid kohalik pigem lahkub, sest pole tööd. Teisalt on külakogukonnad kõikjal tugevnenud, nii ka riigi keskosas ja Mulgimaal. Eks see nii osalt lähebki, et endised kolhoosikeskused vajuvad ära, kuid talud ja eramud on suvitajate seas popid,»  selgitab analüütik.

Hinnad viimasel ajal märkimisväärselt muutunud ei ole: defitsiitsetes piirkondades on need endiselt kõrged, seal, kus valikut rohkem, jätkuvalt madalad. Pole ka näha, et ses osas lähiajal midagi muutuks. 

LVM Kinnisvara maakler ja juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et eestlane armastab suvitada veekogu ääres: kaubaks lähevad nii meri, järved kui jõed. «Loomulikult on kõige väärtsulikumad veepiiril asuvad kodud. Samuti on tänaste ostjate valikus ka suurematele saartele soetatavad teised kodud,» ütleb ta.

Saksing on täheldanud, et uue trendina otsitakse ja soetatakse suvekodusid ka väikesaartele ja laidudele, kus hoonestus on juba olemas või on vähemasti luba seda rajada. Tema hinnangul on need menukad seetõttu, et seal saab teistest täielikult eralduda: kõrvalistele isikutele puudub juurdepääs.

Saksing toob välja, et üldiselt on muutunud ka suvekodu mõiste: «Sellest on saamas teine kodu, mida kasutaktakse suvel, aga ka pikkadel nädalalõppudel ja pühade ajal ning unistatakse ajast, millal sinna kunagi hiljem alaliselt elama kolitakse,» ütleb ta.