Kui vanasti elati suurtes peredes ja vahel magasid ühes toas koos koguni mitu põlvkonda, siis tänapäeval suhtutakse ema-isaga koos pesitsejatesse mõningase eelarvamusega. Enamasti arvatakse meie ühiskonnas, et vaid varakult üksi elama asudes on võimalik saada iseseisvaks ja edukaks.
«Ma ei kujuta ettegi, et oleksin pärast gümnaasiumi lõpetamist näiteks koju passima jäänud ja vanematega edasi elanud,» räägib 21-aastane üliõpilane Eleryn Tiit, kelle jaoks oli pärast kooli lõppu kodunt välja kolimine iseenesestmõistetav ja loomulik. «Muidugi oleks mugav, kui keegi teeks minu eest süüa, maksaks arveid ja peseks mu pesu,» arutles ta. «Samas on aga ka omaette elamisel palju plusse – saan kutsuda sõpru külla siis, kui tahan ega pea kellegagi kogu aeg arvestama.» Siiski tõdeb neiu, et peamine põhjus, miks ta vanematekodust välja kolis, oli siiski soov minna õppima teise linna, nii et muud ei jäänud lihtsalt üle.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520581t1hd35b.jpg)
/nginx/o/2017/06/27/6821743t1hf034.png)