«Aedniku aabits»: inimesed ei oska taimekaitsevahendeid õigesti kasutada

Soojad talved on paljudele kahjurputukatele mõjunud soodsalt ja nii on tänavugi märgata taimedel lehetäide horde, kes aiapidajatele peavalu valmistavad. Aianduskaupluste riiulitel olevate taimekaitsevahendite hulk on aga tänavu koduaiapidajate jaoks jäänud üsna ahtakeseks. Mis siis saab?

Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna teadur Reet Karise leiab, et see suundumus on õige, sest enamasti kipuvad kodukasutajad eirama kasutusnorme ega doseeri taimekaitsevahendeid vastavalt juhendile. Nii võib hõlpsasti juhtuda, et kasu asemel tehakse kahju nii endale kui omale aiale.

Iga taimekaitsevahendi puhul on olemas aeg, mille jooksul ei tohi pritsitud taimede ligigi minna, veel vähem neid süüa. Probleemiks on ka see, et «vaenlast» ei tunta - sageli asutakse tõrjuma putukaid, kellest on kahju asemel hoopis kasu või hävitatakse pritsimise käigus ka need aiaasukad, kes meid aitaksid.

Nii polegi lehetäide vastu tingimata vastu mürgipritsiga minna, vaid piisab, kui tunned taimi ja putukaid, kes meid selles töös aidata saavad. Looduses valitseb tasakaal ja kui tahad aeda, kus kahjureid on vähe, ei maksa kogu aeda täiesti ära klanida ja umbrohust puhastada.

Nii näiteks on kõrvenõges suurepärane taim nii lehetäide jaoks kui ka tõrjeks ja väetamiseks. Temast tehtud tõmmistele ja kääritistele võib lisada veel rohelist seepi, mis kleebib kinni lehetäide hingamisavad. Seejuures tuleb pritsimisega olla järjekindel. Ühe korraga ei juhtu midagi, sest näiteks lehetäisid tuleb ühe hooaja jooksul viis põlvkonda ning seetõttu võiks taimi sellise «seguga» töödelda iga pooleteise-kahe nädala tagant.

Milliseid aia- ja inimesesõbralikke taimi ja vahendeid veel võiks koduaias kasutada, näeb «Aedniku aabitsa» saates täna kell 19:35 Kanal11 ja homme kell 10:30 Kanal2.