Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kas sina saaksid hakkama vana maja renoveerimisega?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fotol on renoveerimist vajav maja Viljandimaal.
Fotol on renoveerimist vajav maja Viljandimaal. Foto: www.kv.ee

Vana maja kordategemine ja selle hiilguse taastamine võib tunduda idüllilise vaba aja veetmise viisina. Tegelikult on see aga palju stressitekitavam ja keerulisem, kui sa arvatagi oskad. Niisiis tasub enne vana maja ostmist endalt mõni küsimus küsida:

Kas sulle üldse meeldivad vanad majad?

Kui näed end pigem elamas ülimodernses ja moodsas kodus, peaksid ehk mõtlema hoopis uue maja ehitamise peale, vahendab Architectural Digest. «Vana maja kordategemine tähendab enamasti seda, et proovitakse säilitada võimalikult palju majale iseäralikke ja ajaloolisi omadusi,» arvas professionaalne vanade majade renoveerija Andy Meredith. «Kui plaanid kõik seinad maha võtta ja luua hoopis teistsuguse planeeringu, jääb maja tavaliselt ebaloomulik ja veider,» sõnas mees.

Samas nõustub Meredith sellega, et tänapäeva luksused on kodu juures siiski  tähtsad: «See ei tähenda, et kodu ei  võiks sisustada ikka modernselt ja tänapäevaselt. Lihtsalt raamistik peaks parima tulemuse loomiseks võimalikult sarnaseks jääma.»

Kas sa tead, mida sa tahad?

«Lõpptulemusest peaks olema kindel visioon,» rääkis Meredith. «Näiteks on mul alati iga projekti jaoks eraldi sotsiaalveebi Pinteresti leht. Sinna kogutud inspiratsiooni vaatan jälle aeg-ajalt üle, et ees oleks kindel siht, mille poole tüürida.»

Kas oled valmis kõike planeerima ja kirja panema?

Remondi jaoks läheb alati vaja eelarvet ja see peab olema reaalne. Enne seda, kui ükski haamer või värvirull tõuseb, tasub spetsialisti sõnul iga väiksemgi eesolev kulutus ette planeerida ja sellele kuluv summa umbkaudu kirja panna. «Helista professionaalidele ja küsi neilt, kui palju mingi projekti tegemiseks aega ja raha kuluks. Kogu erinevaid pakkumisi ja arvesta kõike keskmise hinna järgi,» andis Meredith nõu. Spetsialist planeerib tavaliselt kõigele 20 protsenti rohkem raha kulutada. Kui midagi pärast üle jääb, on see vaid meeldiv üllatus.

Kas sul on mõni oskustega sõber?

Kui oled ehituskogemustega ja oskad remonti teha, on see vaid boonuseks. Samas ei tasu hirmu tunda ka neil, kes varem taoliste projektiga kokku pole puutunud. «Lihtsalt hakka pihta! Kui sa ise ei oska midagi teha, otsi inimene, kes oskaks,» arvas Meredith. «Uute oskuste saamine on suur osa projektist!»

Spetsialist soovitas projekti käiguks otsida välja mõni sõber või tuttav, kellelt rasketel hetkedel abi küsida. «Kui jääd millegagi ummikusse, siis aitab alati kogemustega inimestelt nõu küsimine. Vahet pole, kas tegemist on vanaisaga või poemüüjaga ehituspoes,» arvas ta. «Samuti ei tasu kunagi alahinnata õpetlikke Youtube videoid.»

Kas sul on piisavalt aega?

Renoveerimine ei toimu üleöö. «Kui oled realistlik ja teed remonti ise, planeeri selleks vähemalt kuus kuud,» andis Meredith nõu.

Kas oled valmis vähem magama?

«Sa pead olema valmis selleks, et saad vähem magada,» hoiatas mees. «Et projekt natukenegi kiiremini edasi liiguks, tuleb tihti teha tööd hiliste õhtutundideni. Remonti vajav kodu on nagu su uus laps, kes hoolitsust vajab.»

Kas sul on positiivne suhtumine?

«See on kõige tähtsam asi, mida vajad,» rääkis Meredith. «Kui lähened realistliku ja sellise suhtumisega, et saad projektiga hakkama, siis suure tõenäosusega saadki!» 

«Võid kindel olla, et renoveerimise käigus tuleb rohkelt probleeme ja madalhetki. Seetõttu tasub pärast iga väiksema projekti valmides võtta endale väike puhkus, et järgmine kord taas entusiastlikult pihta hakata,» soovitas spetsialist.

Tagasi üles