/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/07/12/6884467t1h9004.jpg)
Viimasel ajal nõuavad eraisikust üürileandjad üürnike käest lisaks üürile ja tagatisrahale väga kummalisi summasid, mille küsimine pole kuidagi põhjendatud. Mida teha?
Mida teha, kui üürileandja lepingut sõlmides kummalisi lisatasusid nõuab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige sagedamini küsivadki eraisikud vahendus- ja lepingutasu. Mõlemad kuuluvad tegelikult maakleriteenuse juurde ja mingit põhjust eraisikul näiteks vahendustasu küsida tegelikult ei ole.
Arco Vara Tartu osakonna juht Tarmo Tamme ütleb, et kui üürnik aktsepteerib, et üürileandja küsib üürilepingu sõlmimisel lepingutasu või muid tasusid, siis seadusega siin vastuolusid ei teki. «Küll aga näitab selline tegevus, et levinud arusaamal, nagu oleks kinnisvaramaaklerite vahendustasud ülemäära kõrged, tegelikult alust ei ole,» kirjutab ta Arco Vara blogis.
Eraisikuist üürileandjad leiavad tema sõnul üha enam mooduseid, kuidas survestada üürnikke ja teenida ühe üüriperioodi pealt maksimaalne summa, küsides lepingutasu, võttes mitme kuu ulatuses ettemaksu või tagatisraha ja seejuures jättes maksud maksmata. «Lepingutasu on samasugune tulu, nagu üüritasu, mille pealt peab eraisikust üürileandja tasuma tulumaksu,» meenutab ta. Üürnik aga ei saa reeglina selle lisaks makstud summa eest vastu mitte midagi.
«Tasub meeles pidada, et kõik lisatasud, mis kaasnevad korteri üürimisel, peavad olema üürilepingus kirjas. Üürikorralduse kulu jääb tavaliselt ühe kuu üürisumma piiresse. Seaduse järgi peaks selle tasuma üürileandja, kes teenuse tellib. Kuid praktikas maksab selle üürnik, kuna tänase päevani ületab üüriturul nõudlus pakkumise,» räägib Tamme.
Rohtu sisuliselt ei ole
Skanton Kinnisvara esindaja Evelin Teas ütleb, et on tavapärane, et üürnik maksab korteri üürimisel esimese kuu üürisumma ning tagatisraha enamasti samas suuruses, kuid eraisikuna korteri üürimise eest lepingutasu nõudmine tundub üürniku suhtes ebaõiglane. «Kui korter üüritakse maakleri kaudu, lisandub küll tagatisrahale ja esimese kuu üürile ka maakleritasu lepingu sõlmimise eest, kuid selle summa eest kohustub maakler kontrollima mõlema poole tausta, selgitama välja kas üürileandja on ka reaalselt korteri omanik ja omab selleks õigust, aitama leida erikompromisse osapoolte vahel, vormistama juriidiliselt pädeva lepingu, mis kaitseb mõlemaid osapooli vaidluste tekkimisel ja nii edasi,» selgitab ta.
Kui rääkida sellest, mida üürnik sellises olukorras teha saab, kus üürileandja kummalisi tasusid nõuab, tunnistab Teas, et toimivat lahendust ei ole. «Kahjuks ei oska välja tuua väga head moodust eraisikust üürileandjate mõtlema panemiseks, kes küsivad üürile andmisel lepingutasu. Tasuks lihtsalt üürileandjalt uurida, mida lepingutasu endas hõlmab ning kui see tähendab vaid kv.ee portaalist välja prinditud üürilepingut, siis jääb potentsiaalsel üürnikul üle vaid otsustada, kas antud korteri üürimise soov on piisavalt suur, et see summa niiöelda alla neelata. Loodan, et samm-sammult hakkab üüriturg siiski muutuma ning oleks õiglane, kui maakleritasu korteri üürimisel tasuksid siiski üürileandjad. Selleks tuleb teha palju selgitustööd ja õnneks on täna juba üks osa üürileandjaid sama meelt,» sõnab ta.