Kuus tüüpilist koristusviga, mis teevad rohkem kahju kui kasu

Foto: www.flickr.com

Isegi kui su kodu näeb pärast koristamist säravalt puhas välja, võib see tegelikult olla bakteritest tulvil ja mõjutada sinu tervist nii, et sa sellest kohe aru ei saagi. Siin on mõned vead, mida koristamisel kindlasti vältima peaksid:

Vana käsna kasutamine

Bakterid hakkavad käsnades paljunema juba pärast teist või kolmandat kasutuskorda. Sealt võivad need aga mööda sinu kodu laiali levida. Seetõttu tuleks nõudepesukäsna iga päev puhastada ja see veidra lõhna tekkimisel kohe välja vahetada. Nõudepesukäsnade asemel võiks tegelikult eelistada hoopis nõudepesulappi.

Söögiriistade valesti masinasse laadimine

Kui paned nõudepesumasinas kõik kahvlid, noad ja lusikad nii, et käepidemed on ülespoole suunatud, ei pääse vesi söögiriistadele korralikult ligi. Sedasi võivad need ka pärast pesu räpaseks jääda. Seetõttu tuleks kahvlitel ja lusikatel jätta käepide alati allapoole. Nugadel tasub aga allapoole jätta hoopis tera, et neid masinast välja võttes ise vigastada ei saaks.

Puhastusvahendite segamine

Puhastusvahendid sisaldavad tugevaid kemikaale, mis võivad kokku segamisel tekitada ohtlikke reaktsioone. Seetõttu ei tohiks puhastusvahendeid omavahel iial kokku segada. Samuti tasub ühel puhastataval pinnal kasutada vaid ühte vahendit.

WC-harja niiskeks jätmine

Kui asetad WC-harja selle hoidjasse märjana, muutub hoidik imeliseks bakterite pesitsuskohaks. Kui tualettpoti puhastatud saad, tuleks tegelikult jätta hari prillaua vahele kuivama. Kui hari on umbes pärast kahtekümmend minutit kuivaks saanud, võib selle tagasi hoidikusse asetada.

Kinnasteta koristamine

Puhastusvahendite võimsad kemikaalid teevad nahale tõelise karuteene. Seetõttu tasub koristamisel alati kasutada kummikindaid.

Pühkimine kohe pärast vahendi laskmist

Enamasti on inimesed nii kannatamatud, et kasutavad puhastuslappi kohe pärast vahendi laskmist. Tegelikult peaks laskma aga vahendil enne laiali hõõrumist umbes 30 sekundit reageerida.