«Aedniku aabits»: eestlased võiksid hekkide rajamisele julgemalt läheneda

Eesti inimestele on omane suur privaatsusvajadus ja nii on ka hekid meie koduaedade lahutamatuks elemendiks. Kui enamasti soovitakse luua läbitungimatu elavmüür elupuude abil, siis Tõnis Tenso Tõnise puukoolist julgustab rohkem katsetama ja kasutama ka lehtpõõsaid.

Nendestki saab korraliku hoolduse ja lõikamise abil mõne aastaga tiheda heki, mis talvel lume kuhjudes samuti võõraste pilkude eest kaitset pakuvad. Boonuseks on talvine okste värvus, mis näiteks kontpuudel võib varieeruda erkrohelisest tumepunaseni.

Hekke saab luua väga erinevates kõrgustes ja selleks sobivad pea igasugused põõsad. Esmalt tasuks paika panna heki kõrgus ja selle otstarve. Sellest lähtub ka taimevalik. Taimemüüjatelt ja kirjandusest tasuks uurida ka taimede lõplikku kõrgust, sest istikuärist toodud põlvepikkune taim ei jää aastate möödudes sama kõrgeks ning võib koduaias hakata võtma arvatust rohkem ruumi.

Lisaks võiks mõelda, kas hekki tahetakse kasvatada pügatavana, mis on hooldusmahukam variant või lasta taimedel sirguda vabakujulisena selliseks, nagu nad loomulikus olekus on. Viimase variandi puhul saame igal aastal boonusena nautida õitsvat hekki, mis annab aiale veel täiesti uue ja värske ilme. Sügiseks on õied küll kadunud, kuid paljudel liikidel on imeilus sügisvärv, mis pilgud taas hekile tõmbab.

Hekkidele lisaks saab seekordses aednikusaates aga väärt nõu ka orhideede ja iiriste kasvatamise kohta koduaias

Erinevaid põõsaid tutvustab ja hekkide kohta nõu annab Tõnis Tenso «Aedniku aabitsa» saates homme hommikul kell 10.30 Kanal 2.