Miks on mõnikord nii, et isegi kui kanda taimede eest korralikult hoolt ja neid väetada, ei hakka need ikka kasvama?
Kuidas mõjutab mulla happesus taimede kasvamist?
Mõned taimed vajavad kasvamiseks happelist, teised jälle aluselist mulda. Seetõttu võiks iga aiandushuviline oma aias ära mõõta mulla pH-taseme, et teada saada, millised taimed just tema aeda kõige paremini sobivad. Vajadusel saab mulda sobilikult väetada, et mulla happesus vastavalt soovile muutuks.
Kuidas mõõta?
«Mulla pH määratakse mullaanalüüsist Põllumajandusuuringute Keskuse agrokeemia laboratooriumis,» rääkis Baltic Agro taimekasvatuse konsultant Eili Rajapuu. Uuring koosneb mitmest proovist ja selleks on vaja kokku umbes pool kilogrammi mulda ja seda kogu krundilt.
Samas saab Rajapuu sõnul teha mulla happesuse kontrolli ka kiirtestina mullalahusest. Näiteks saab mulla pH-d mõõta aianduskauplusest ostetud lakmuspaberiga. Sellele tuleb pigistada mullast mõni tilk vett ja hiljem paberile tekkinud värvi skaalaga võrrelda. Ise mõõtmine ei anna aga Rajapuu sõnul kõige täpsemaid tulemusi.
Mis on sobilik happesus?
Kuigi on ka happelist mulda eelistavaid taimi (nt hortensiad, rododendronid, kanarbikud), siis suurem osa taimedele sobib muld, mille happesus jääb 5,5-7 vahele.
Tõsiselt happeline | <3,5 |
Ekstreemselt happeline | 3,5-4,4 |
Väga tugevalt happeline | 4,5-5,0 |
Tugevalt happeline | 5,1-5,5 |
Mõõdukalt happeline | 5,6-6,0 |
Pigem happeline | 6,1-6,5 |
Neutraalne | 6,6-7,3 |
Pigem aluseline | 7,4-7,8 |
Mõõdukalt aluseline | 7,9-8,4 |
Tugevalt aluseline | 8,5-9,0 |
Väga tugevalt aluseline | >9,0 |
Kuidas väetada?
Happelised mullad vajavad lupjamist. Selleks kasutatakse Rajapuu sõnul erinevaid lubiväetisi, dolokivijahu, tolmpõlevkivi tuhka ja koduaedades käepäraselt lehtpuu tuhka.
Aluseliste muldade puhul väga palju teha ei saagi ning soovitatakse pigem kasvatada taimi, mis sellisesse keskkonda sobivad (jugapuu, viirpuud, ebaküdooniad jne). Aluseliste muldade puhul võib aidata ka orgaaniline väetis või väävel.